Sündmuste arhiiv
Vilde muuseumi näitus “Kirjanik kohvriga” Võru Keskraamatukogus
www.vildereisid.wordpress.com
Näitus “Eesti tuntud lastekirjanikud”
Smuuli 89. sünniaastapäeva tähistamine Muhus
Koguva Toomal esitletakse sel päeval Smuuli eesti ja soome keelset luulevihikut ning toimub Saaremaa rahvateatri etendus “Nii nad kirjutasid…”, mis on Smuuli ja Vaarandi elust ja loomingust.
Võistkondlik keelemäng õpilastele, koostöös Tartu Linnaraamatukoguga
Tammsaare teatri kirjanduslik kohvik toimub kirjaniku mälestuspäeval, 1. märtsil 2011
A.H. Tammsaare mälestuspäev. Tammsaare teoseid illustreerinud Silvi Väljal räägib kokkupuudetest Vargamäega, seotusest Tammsaarega ning Tõe ja Õigusega seotud diplomitööst. Avatakse Silvi Väljali Tammsaare loominguga seotud tööde näitus.
Fr. Tuglase ja K. Ast Rumori 125 sünniaastapäeva konverents
Kirjandus- ja teatrifestival Muhus
Debora Vaarandi 95. juubeliaasta puhul toimub Muhumuuseumis kirjandus- ja teatrifestival “Meretagune asi”.
Teater Varius “Rida on raha” etendus Vilde muuseumis
Teater Varius “Rida on raha” etendus Vilde muuseumis
Tallinna kirjandusõpetajate koolituspäev
Näitus “Aastaajad. J. Oro 110”
Näitus kõnetab O. Lutsu põlvkonnakaaslast, lastekirjaniku Julius Oengot (Oro) 110. sünniaastapäeva puhul. Väljas on materjale Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Linnaraamatukogu fondidest ning haruldasi pilte ja autogrammiga raamatuid perekonna arhiivist.
Lisaks on muuseum välja kuulutanud luulekonkursi “AASTAAJAD” Tartu ja Tartumaa koolide I-III ja IV-VI klasside õpilastele.
20. septembrini oodataksee luuletusi talve, kevade, suve ja sügise teemal aadressil Riia 38, Tartu, 50405 või e-postiga .(JavaScript must be enabled to view this email address) Palume märkida oma nimi, kool, klass ja õpetaja nimi ning koordinaadid.
Tublimaid autasustatakse 29. septembril. Märka, tunne, sõnasta!
Ümarlaud “Kas naiskirjandus on olemas”
Smuuli 40. surmaaastapäeva pidamine temaatilise ettekannetepäevaga
19. aprillil kell 17.00 olete oodatud osa saama jutuõhtust kahe Tammsaare tõlkija, Juhani Salokandle ja Eva Toulouze’ga. Mõlemad on hiljuti lõpetanud romaani “Tõe ja õiguse” IV osa tõlkimise. Millised mõtted ja probleemid selle töö käigus tekkisid; missugune paistab Tammsaare looming läbi tõlkija silmade; kuhu võiks paigutuda romaan uues keeleruumis?
“Tõde ja õigus” ilmus esmakordselt Soomes aastatel 1932 (I osa) ja 1935 (V osa), vahepealsed kolm osa jäid tookord tõlkimata. Nüüd on soomlastel esmakordselt Juhani Salokandle vahendusel võimalik lugeda Indreku ja Karini lugu oma emakeeles.
Prantsuse keeles ilmus “Tõde ja õigus” tervikuna esmakordselt 1944-1948. 2009. aastal otsustati teos uuesti tõlkida ja välja anda. “Tõe ja õiguse” IV osa ilmus Eva Toulouze’ tõlkes 2010. aastal; tõlge oli esitatud Kultuurkapitali tõlkepreemiate nominendiks.
Jazzkaare kontserdid Kadrioru kirjanikemuuseumites
23.aprillil toimuvad üle Kadrioru kõikides muuseumites jazzkaare kontserdid:
13.00 Gourmet Duo – Eduard Vilde majamuuseum
14.00 Mairo ja Holger Marjamaa & Iljo Toming – Tammsaare majamuuseum
Täpsem info ajakava ja esinejate kohta www.jazzkaar.ee
Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamine Alatskivil
Mõrsjaloorid ja tüdrukuteõhtu Vilde muuseumis
Eduard Vilde muuseumis on avatud õrn ja naiselik näitus pruudilooridest “Looriga ja loorita”.
Näitus keskendub pruudiloori kandmistavadele ja looriga seotud uskumustele Eestis. Näitus annab ülevaate pruudilooriga seotud traditsioonidest, nende kujunemisest ja muutumisest alates 20. sajandi vahetusest, lähtudes Eduard Vilde eluajast, kuni tänapäevani välja. Näitus on ühtlasi austusavaldus Linda Vildele, Eduard Vilde kauaaegsele elukaaslasele, abikaasale ja omas ajas väga julgele ning kindlameelsele naisele.
Eesti naise peakate – linik, rätik, müts või tanu – oli algselt märk neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõte oli kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest – loorist – puhtuse ja süütuse sümbol.
Kui eestlaste uskumused välistasid pruutkleidi isetegemise, siis mõrsjaloori on pruut ajast aega võinud ise valmistada või kanda vanematelt ja sugulastelt päranduseks saadud loori. Omaaegne moeajakiri “Siluett” sisaldas 1965. aastal lisaks kandmisõpetusele ka lõikelehte pruudiloori valmistamise lõigetega. Kalleid käsitsi tehtud pitsloore pärandati vanasti emadelt tütardele.
Tänapäeval ei ole siiski karta, et pruudiloori kandmise võimalus kaduma kipub. Uuringud näitavad, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt, sest see toetab traditsioonide püsimist ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada.
Pruudiloorid, pulmapildid, vanad filmilõigud ja tänapäevaste inimeste arvamused, loorilood, pulmalaulud, pulmatort, lillelõhn ja palju muud on koondunud pulmateemaliseks pruudiloori näituseks.
Näituse raames pakub muuseum tulevastele pruutidele ja nende sõbrannadele suurepärast ja ainulaadset võimalust pidada 20ndate stiilis ajaloolises interjööris pulmadeeelset tüdrukuteõhtut.
Tüdrukuteõhtu pakett sisaldab giidiga „Looriga ja loorita“ näituse vaatamist, nõuannete kuulamist partneri valikuks aastast 1924 ( sh testi tegemine) ning koos sõbrannadega põneva pruudipärja meisterdamist, mida järgmisele õnnelikule abiellujale pulmapeol maha mängida. Soovi korral saab muuseumis katta kohvi ja koogi ajaloolisele Vilde verandale.
„Abielu on pidev, kui ta on õnnelik, ja ta on õnnelik, kui ta on registreeritud looduse perekonnaseisuametis.”
Tsitaat Vilde novellist „Casanova jätab jumalaga”
Näituse idee autor ja koostaja Piret Meos, kujundaja Andrei Kormašov, toimetaja Elinor Taluste.
Renoveerimisteemaline loengusari Vilde muuseumis
Renoveerimishõnguline Kadriorg
Tallinnas on mitmeid miljööväärtuslike elukeskkondi ( sh Kadriorg), kus renoveerimine ja ajastupärasus on teemad, millega puutub kokku pea iga koduomanik.
Eduard Vilde Muuseumi, Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Kadrioru Seltsi koostöös toimub esmakordselt Kadriorus kevadine renoveerimisteemaline loengusari. Et justnimelt miljöö ja ajastutruus interjööris ( Ed. Vilde muuseumis) anda teoreetilist professionaalset oskusteavet.
Esimene loeng toimub 11. mai kl. 18 ja keskendub ajaloolistele ustele-akendele ja nende korrastamisele ning kaasajastamisele. Lektoriks meister Indrek Värv, Restaureerijate Ühendusest.
Järgnevad loengud:
25. mai : Vanad kahhelahjus: hooldus, probleemid, eritingimused.Artur Ümar
8. juuni: Ajastu stiilid interjööris, tapeedid, seinakatted jm. Kadri Kallaste
22. juuni: Ajaloolised fassaadid ja nende korrastamine ning kaasajastamine. Henno Adrikorn
Osavõtutasu 5.-, Kohtade arve piiratud, vajalik etteregistreerimine .(JavaScript must be enabled to view this email address), tel. 6013181
KORRALDAVAD: SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUS, KADRIORU SELTS, E. VILDE MUUSEUM
Toetab Kultuurkapital
O. Lutsu majamuuseumi aiapäevad
Õpikojad, jutupliiatsitunnid, näitused, teatrietendused, kontsert
Kirjanike karikatuurinäitus Pärnus
Muuseumiööl, 14. mail 2011 avatakse Kodiula muuseumi hoovis lustaka ja värvilise välinäituse ”Eesti kirjanik karikatuuris” teine hooaeg.
Tegemist on eesti kirjanike muuseumide ühise ettevõtmisega, mille idee ja teostus sai alguse lugemisaastast 2010. Ainulaadse näituse eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene! Humoorikas lähenemine pakub selleks head võimalust. Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust!
Koostaja: Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing
Näituse teostus: Velvet
Näitust toetas Kultuuriministeerium
Kõik kirjanike muuseumid osalevad üleriigilisel muuseumiööl. Programmid leitavad muuseumite kodulehtedel.
Vaata ka Facebook – Muuseumioo
Pärnu veefestivali simmaniõhtud Koidula muuseumis
Kadrioru Suveöö on kuuendat aastat toimub teemaüritus Kadriorus paiknevates Tallinna Linnamuuseumi filiaalides. Läbi erinevate kultuurilooliste teemade oleme aastast aastasse avanud ajalooliste isikute elus eri tahke. Käesoleval, 2011. aastal, on teemaks “suurmeeste naised”.
www.linnamuuseum.ee
Loosime välja teatripiletid Tallinna Linnateatri etendusele “Karin ja Indrek”
A. H. Tammsaare Muuseum Kadriorus loosib kõikide külastajate vahel, kes käivad muuseumis kuni 14. augustini, välja kaks piletit 29. augustil toimuvale etendusele “Karin ja Indrek. Tõde ja õigus. 4.”
Jäta oma nime ja telefoninumbriga muuseumipilet loosimiskasti. Osalevad kõik muuseumipiletid, millega on muuseumit külastatud 10. juunist- 14 augustini.
Loosimine toimub 15. augustil kell 17.00 A. H. Tammsaare Muuseumis.
Teatripileti ostnud saavad aga teatripileti ettenäitamisel kuni septembri lõpuni muuseumisse tasuta.
Mari Kalkun ja Trio Vilde muuseumis
Eduard Vilde muuseum tähistab oma 65. juubelit Mari Kalkuni imelise muusika saatel.
A.H. TAMMSAARE MUUSEUMI JA E. VILDE MUUSEUMI
KOOLITUSPÄEV KIRJANDUSÕPETAJATELE
14. septembril
KELL 15.30
TEEMA: UUS ÕPPEKAVA, UUED ÕPPEMATERJALID, UUTMOODI ÕPPIMISVÕIMALUSED
KAVAS:
15.15 – kogunemine, registreerumine ja tervituskohv A. H. Tammsaare Muuseumis (Koidula 12 A, Tallinn)
15.30 – Priit Kruus Mängides loova lugemiseni
16.00 – Maarja Vaino Žanriõpe muuseumis – eesti romaan XX sajandil
16.20 – Heidi Sarapuu Muuseumietendused kui alternatiivne õppeviis
16.40 – kohvipaus ja suundumine Vilde muuseumisse (Roheline aas 3)
17.00 – Ülle Mäekivi, Maarika Lips Loovus. Võtteid loovuse arendamiseks eesti keele ja kirjanduse tundides
17.30 – Alli Lunter õpikust Gilgamešist Puhastuseni. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
18.00 – Pille Maffucci Koolitunnid Vilde muuseumis
17. septembril 2011 kella 11–17 peetakse Kadriorus Eduard Vilde Muuseumi esisel platsil eesti kirjanduse laata, mis tänavu rõõmustab eriti omamaise lastekirjanduse üle.
Uuemat eesti kirjandust müüb kümmekond kirjastust, vanemat leiab Uuskasutuskeskuse valikust. Nagu juba tavaks, on ka tänavu avatud eesti kirjanduse kirbuturg, kuhu saab oma vanu raamatuid tulla müüma igaüks, kes on eelnevalt registreerunud (.(JavaScript must be enabled to view this email address)). Kes raamatuid müüa ei soovi, võib tulla neid uute vastu vahetama. Seda korraldab Raamaturinglus.
Laste ja nende vanematega tulevad kohtuma lastekirjanikud Piret Raud ja Mika Keränen. Kirjanikelt saab kuulda, kuidas raamatu välja mõtlemine käib ja kuidas raamat pildid saab.
Vilde verandal on terve päev avatud traditsiooniline LASTE LUGEMISPESA, kus väikeste raamatuhuvilistega tegelevad Tallinna Keskraamatukogu suured lugemishuvilised.
Kahel täistunnil on kõigil lapsevanematel võimalus osaleda minikoolitusel “Kuidas tõsta lapse lugemishuvi?“. Osalemine on tasuta. Läbiviija MTÜ Eesti Lugemisühing.
Kohal on laste suur lemmik JÄNKU-JUSS, toimuvad mitmed auhinnamängud ja laste lemmik raamatu valimine. Rikkalikult on auhindu välja pannud AS Põltsamaa Felix.
Muuseumis sees on lastele vaatamiseks teatrinukkude näitus “Teatrinukud kirjaniku elutoas” (korraldab Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum).
Avatud on mõnus varasügisene kirjanduslik õuekohvik
Muuseumi hea naaber Kadrioru Selts avab selleks päevaks kirjandusliku sisuga seltsimaja (Koidula tn 32).
Meie koostööpartnerid ja toetajad:
Tallinna Keskraamatukogu. MTÜ Kirbuturg. MTÜ Lugemisühing. MTÜ Uuskasutus. MTÜ Raamaturinglus. MTÜ Kadrioru Selts. Adore Grupp OÜ. AS Põltsamaa Felix. Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum. Lastekas.ee. AS Tänapäev. Kirjastus Varrak. OÜ Kirjastus Ilmamaa. Petrone Print OÜ. TEA Kirjastus. Kirjastus Tiritamm. Kirjastus Tammerraamat. Täheke. Kirjastus Menu. Kirjastus Olion. Kirjastus Jutulind.
Kõik on oodatud Kadriorgu!
TASUTA
Lisainfo:
www.linnamuuseum.ee/vilde
www.keskraamatukogu.ee
www.kirbuturg24.ee
Tammsaare moosikonkurss, mahevahetus, mihklipäeva tegemised-toimetused, lambalihatooted ning õpituba – kuidas saab villast lõng. Kodu-uurimisprojekti lõpetamine – ettekanded ja autasustamine.
Täiskasvanud õppija nädal Kreutzwaldi muuseumis
TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL
10.- 14. OKTOOBER 2011
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis
10. oktoobril 13
“Kalevipoeg, sportlane”, esineb Aarand Roos
11. oktoobril 12-17
paku- ja taimetrükk
12. oktoobril
EKMÜ õppepäev
13. oktoobril 12-17
roostetrükk ja nõelaga viltimine
14. oktoobril 12-17
vaselised
Info ja registreerimine
Marika Sepp .(JavaScript must be enabled to view this email address) 51928199
Töötubades osalemise tasu 5€
Kuressaare Linnateatris luuleõhtu “Lihtsad laulud”
Kuressaare Linnateatris toimuval üritusel esitatakse Debora Vaarandi ja Aira Kaalu luulet
Loengusari MÄLUAUK: NAISKIRJANIKKE ERINEVAS AJAS
Näituse “Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare” raames alustab loengusari, mis keskendub teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.
Suurem osa loengutest keskendub autoritele, kelle isik ja looming on hakanud vajuma unustusse. Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaots ja Leida Kibuvits on huvitavad isikuses ja andekad loojad, kes väärivad taastõlgendamist ja esiletõstmist. Aimee Beekmani omal ajal skandaalne teos “Valikuvõimalus” pakub jätkuvalt kõneainet ja paralleelsusi kaasaegse kirjandusega. Armastus, abielu ja selle purunemine on aga niikuinii aegumatud teemad, mis on aga oma erilise jälje jätnud nõukogudeaegsesse Eesti kirjandusse. Olete oodatud!
Kava:
14.10. kell 16:30
Elo Lindsalu “Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas”.
21.10. kell 17:00
Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus””.
27.10. kell 16:30
Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.
11.11. kell 17:00
Margaret Neithal „Helga Pärli-Sillaots“
18.11. kell 17.00
Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“
Tõde ja Õigus I osa – 85. Maakondlik kirjandi kirjutamise võistlus gümnaasiumi-astmele. Kirjandi kirjutajatel kohtumine kirjanikuga.
Fr. Tuglase novelliauhind 2011
Eesti romaan XX sajandil
2. detsembril avasime uue näituse “Eesti romaan XX sajandil”.
XX sajand on kahtlemata suurte romaanide sajand. Seda nii Eesti kui ka väliskirjanduses.
A.H. Tammsaare on eesti kirjanduses tuntud eelkõige kui romaaniuuendaja ja meisterlike romaanide autor. Kirjaniku maja on just õige koht, kus võtta vaatluse alla XX sajandi romaanilugu. Nii saame rohkem teada kontekstist, kuhu paigutub Tammsaare ning läbi tema omakorda saame laiema pildi Eesti romaanist üldisemalt.
Näitus on jagatud neljaks osaks.
Videointervjuud kirjanikega
Suurelt ekraanilt on võimalik vaadata lühikesi videoklippe, kus kirjanikud räägivad sellest, mida tähendab romaan ja romaani kirjutamine nende jaoks. Sõna saavad Viivi Luik, Jan Kaus, Mari Saat, Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu. Vaadata ja kuulata saab kirjanikke nii ükshaaval kui ka kõiki kirjanikke järjest.
Karikatuurid
Karikatuuridel kujutatakse Eesti kirjanduse XX sajandi tähtsamaid romaanikirjanikke. Igal karikatuuril on lühike tekst selle kohta, milline on olnud kujutatud autori loominguline sõnum.
Romaaniketas
Ketta abil saab liikuda läbi XX sajandi romaanikirjanduse. Alguspunkt on esimeste Eesti romaanide juures, lõpp-punkt XXI sajandi alguses. Romaanikettal olevad märksõnad piiritlevad rõhuasetused, mis on erinevatel aegadel olnud romaaniga seonduvalt olulised. Nii saab visandada kujutluse sellest, kuidas romaanižanr on muutunud ning millised on seosed ühiskonnas toimuvaga. Ketast saab liigutada ka konkreetsesse perioodi ning süveneda põhjalikumalt ühte ajastusse.
Seitse alajaotust korduvad „Mauruse viktoriinis“, näituse viimases osas.
Mauruse sõnapilv ja viktoriin
Puutetundliku ekraani peategelaseks on härra Maurus. Tema abil saab tutvuda erinevate mõistetega ning mängida viktoriini. Sõnapilves lendavatele sõnadele vajutades ilmub lühike seletus koos näitega, mille härra Maurus ette loeb.
Näituse kuraator ja tekstid: Maarja Vaino
Näituse kujundus: Tuuli Aule
Tehnilised lahendused: Ecwador, Planestar, Rainer Põldeots
A. H. Tammsaare Muuseumi 7. sügiskonverents “Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid”
Tammsaare Muuseumi 7. aastakonverents “Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid” keskendub sel aastal Eesti romaanile.
Seoses uue interaktiivse näituse “Eesti romaan XX sajandil” avamisega soovime võtta vaatluse alla romaani teisenemised läbi eesti kirjanduse ajaloo, erilise rõhuga sellel, missugune on romaani olukord kaasaegses eesti kirjanduses.
Ettekanded võiksid tõukuda näiteks järgmistest küsimustest: mis teeb romaanist romaani? Kas romaanižanr on kriisis? Millised romaanid eesti kirjanduses on olnud pöördelised, žanriliselt uuenduslikud (või kas sellisteks romaanideks peetud teosed on saanud õigustatult niisuguse hinnangu)? Kas eesti kirjandusloos on õigustamatult unustatud romaanikirjanikke? Milline on olnud romaani positsioon eesti kirjanduse ajaloos võrreldes luule, draama ja novelliga? Oodatud on ka teistsugused lähenemised, osalejad võivad teemat mõistagi vabalt tõlgendada.
Konverents toimub 2. detsembril 2011 A. H. Tammsaare Muuseumis Kadriorus.
“Koidulauliku valgel” etluskonkurss
Perepäev „Jõulud Vargamäel“. Peredele kohandatud tegevused nii laste kui ka täiskasvanute jõuluprogrammidest, loomadele toidu viimine, lõkke ääres tee joomine.
Kreutzwaldi mälestuspäev muuseumis
Kreutzwaldi mälestuspäev .
Antakse kätte Kreutzwaldi mälestusmedal ja stipendium. Toimub “Kalevipoja” uustrüki esitlus. Esinevad Mare Visnapuu noored laulumehed. Küünalde süütamine mälestussamba juures. Olete kõik oodatud!
Anatoli Makarevitsi fotonäitus “Betti Alveri Muuseumi 5 aastat”.
Laste lauamänguturniir Betti Alveri muuseumis
Bussiekskursioon O. Lutsuga seotud paikadesse
Algus Tartus Kirjandusmuuseumi eest pärast O. Lutsu 125. sünniaastapäeva konverentsi. Ekskursioon lõpeb Lutsu majamuuseumis. Giid Peeter Olesk.
Pilvi Blankin-Salmini gobelääninäitus
O. Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistamine Palamusel
Küünalde süütamine Lutsu haual
Küünalde süütamine Tartus Pauluse kalmistul.
Laste draamalugu “Kuidas lõpeb vanaema muistne jutt?”
Kirjanikuhärra Lutsule pühendatud kontsert
Kohtumine luuletaja ja kunstniku Jaan Maliniga.
Laste draamalugu Lutsu muuseumis Tartus
Draamalugu “ Lapsepõlve lood”. Lastele.
Mälestusi “Kevadest”. Oskar Luts 125. 100 aastat “Kevade” raamatu ilmumisest.
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ühisnäitus.
Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures
Aastal 2012 möödub sada aastat Karl Ristikivi sünnist. Kirjaniku teekond inimesena elus ja loojana vaimus oli vastuoluline ja kaasahaarav.
Karl Ristikivi külalisestaatus Tammsaare juures on sümboolne mitmes mõttes. 1938. aastal avaldas Tammsaare kirjatüki „Tõe ja õiguse pärast. Ühe vanakirjaniku kiri noorkirjanikule“. On arvatud, et nõnda Tammsaare nimetas Ristikivi oma mantlipärijaks. Ta oli lummatud noore autori esikromaanist „Tuli ja raud“.
Kuid külaline on Ristikivi kogu oma olemuselt. Ristikivi ja tema tegelaste viibimine kuskil on ikka vaid põgus peatus pikemal teekonnal. Koju jõudmine on neile tihti üksnes unistuseks.
“Ma ei saa öelda, et ma seda eriti traagiliselt võtaksin, kõigi raskuste kiuste, mis mul on võõrana siin maal. Aga võõras olin ma juba sealgi,” kirjutab Ristikivi oma päevikusse 1960. aastal Rootsis kodumaale mõeldes.
Näitusel „Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures“ on märksõnadeks suletus ja teksti sisse minek. Näituseruumi hiiglaslikel raamatulehtedel saavad sõna olulisemad Ristikivi uurijad; põhjalikumalt keskendume romaani „Hingede öö“ hingeelule. Kaasa saab elada Ristikivi reisimuljetele ning vaadata kirjanikust erinevaid fotosid ja filmikaadreid. Haruldusena on eksponeeritud Karl Ristikivi taskunuga.
Tekstid: Berit Kaschan, Maarja Vaino
Tsitaatide autorid: Anneli Kõvamees, Jaan Undusk, Janika Kronberg, Rutt Hinrikus, Reet Neithal, Toomas Haug, Toomas Liiv, Tiit Hennoste, Maire Liivamets, Oskar Kruus, Eerik Teder
Kujundajad: Katre Rohumaa, Aime Unt, Liina Unt
Näituse kuraator: Maarja Vaino
Täname: Enn Nõu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Karl Ristikivi Selts, Rainer Põldeots
Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.
Filmiaasta õpikoda “Pilk filmimaailma”.
O. Lutsu loomingu näidete põhjal.
Andres Särev, Tammsaare lavastaja
Tammsaare esimese lavastaja Andres Särevi sünnist möödub tänavu 110 aastat.
“Andres Särevi dramatiseeringuga “Vargamäe” 1932. aastal algas “Tõe ja õiguse” lavaline võidukäik. Sellest sündmusest möödub nüüd 70 aastat.
Kuid Särev dramatiseeris ka Tammsaare teisi teoseid, mh romaani “Kõrboja peremees”, mille ilmumisest möödub sel aastal 80 aastat. Tähistamaks neid erakordseid sündmusi, toimub 8. veebruaril, Särevi sünnipäeval, Tammsaare muuseumis Särevi “Kõrboja peremehe” ettelugemine VHK 9. klassi õpilaste esituses.
Ettelugemine algab kell 15.00, vajalik etteregistreerimine: .(JavaScript must be enabled to view this email address)
“Vannitoas ja tagahoovis”, amatöörkunsti näitus koostöös Kunstihoonega.
“Kingitud hobuse suhu ei vaadata”. Näitus
Palamuse muuseumi asutamise 35. sünnipäev.
“Nööbid on ära”. Võistkondlik keelemäng.
Keelemäng on Tartu linna ja Tartu maakonna koolidele koostöös Tartu Linnaraamatukoguda. Autasustamine 9. märtsil.
Teater Variuse “Lageda taeva all” Tuglase muuseumis
Heidi Sarapuu uuslavastuse “Lageda taeva all” tegevus toimub aastatel 1943–1944 Artur Adsoni ja Marie Underi kodus Nõmmel. See oli kahe okupatsiooni vaheline periood, mil oli puudus küttest, toidust, riidekraamist. Neil tingimustel oli raske ka vaimutoiduga. Kirjanikepaar pühendus tõlkimisele ja mälestusteraamatu kirjutamisele. Marie Underilt ilmus kordustrükina luulekogu “Mureliku suuga”, mõned luuletused “Ammukaares” ja näidendite tõlked teatritele. Artur Adson kirjutas mälestusteraamatut “Neli veskit” ja lasteraamatu “Nakits”, mis nägi trükivalgust alles Rootsis. Loo traagika on 1944. aasta sündmused Eestis ja kodumaalt põgenemine.
Marie Underit mängib kauaaegne Endla teatri näitleja Lii Tedre, Artur Adsonit Rene Soom (Rahvusooper Estonia), väikest Arturit Kaspar Gräzin, Berta Underit Haide Männamäe ja ajakirjanikku Raivo Mets.
Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende.
Esietendus 1. märtsil 2012, järgmised etendused 5. märtsil, 2. ja 3. aprillil Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12.
Etenduste algus 18.00.
Kollektiivtellimused: .(JavaScript must be enabled to view this email address) e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või tel. 6527863 (E-R kl 9–12).
Üksikpiletite müük 3 nädalat enne etenduste algust Rahvusraamatukogu infoletis (tel. 6307611).
Pileti hind 8€.
Etendus kestab üle tunni.
www.varius.ee
Ed Labetski õlimaalid Kadriorus
Näitus “Vildest naljaga pooleks. Eesti huumorikirjandus Vildest Kivirähkini”
vt. www.linnamuuseum.ee/vilde
Maris Paomehe kilekottide kollektsioon Palamusel
Tammsaare ja Särev, preilid ja masinad
80 aastat tagasi jõudis esmakordselt lavale Tammsaare suurromaan „Tõde ja õigus“. Eesti Draamateatris, tollase nimega Draamastuudio Teatris esietendus 7. veebruaril Andres Särevi dramatiseering „Vargamäe“ (lavastas Kaarli Aluoja, kujundas Päären Raudvee). Sel puhul toimub Eesti Draamateatri, Särevi teatritoa ning Tammsaare muuseumi ühisüritus “Link kolmes majas”. Päev algab kell 12.00 Tammsaare muuseumis vestlusringiga “Tammsaare tekstide lavaelu muutused”. Teatriloolased Luule Epner ja Lea Tormis ning lavastaja-dramaturg Urmas Lennuk püüavad hõlmata olulisemaid jõujooni (ning muutusi nendes jõujoontes), mis on Tammsaare lavastamisega seoses Eesti teatrites ja teatriajaloos toimunud. Tegemist on ühtaegu olulise valdkonna kaardistamisega teatriajaloolises mõttes kui ka mahuka ning vajaliku panusega Tammsaare uurimise seisukohalt.
Särevi Teatritoas tähistatakse teeneka teatrimehe, Tammsaare esimese dramatiseerija Andres Särevi 110. sünniaastapäeva ning Särevi Teatritoa 30. juubelit. Kell 16 esineb Tallinna Ülikooli Tudengiteater ÜLLAR Tammsaare-ainelise lavastusega “Me armastame ainult, nagu oskame”. Lavastuse tekst pärineb “Tõest ja õigusest”.
Päeva lõpetab Tammsaare loomingu põhjal valminud uhiuue teatriteksti Esimene lugemine Eesti Draamateatris kell 19.00 Maalisaalis. Ettekandmisele tuleb Kairi Kruusi dramatiseering “Preilid ja masinad”.
NB! Sissepääs igas majas 1 euro, kui külastad rohkem kui üht päeva üritust! /Draamateatris soodushinna saamiseks hoidke alles Tammsaare ja /või Särevi muuseumi pilet/
Jõgeva Kunstikooli õpilastöödenäitus
Järvamaa Kultuuripreemia 2011 laureaatide ja teiste vabatahtlike abiga korrastatakse Järvamaa Kultuurihiis ning laureaadid istutavad nimelise puu.
Moodsa kirjanduse seminar. Karl Ristikivi “Rooma päevik”
Moodsa eesti kirjanduse seminar „Karl Ristikivi romaan „Rooma päevik““
UTKK ja A. H. Tammsaare Muuseum
A. H. Tammsaare Muuseumi galeriis
18. mail
11.00 registreerimine, tervituskohv
11.30 näituse „Võõras majas“ tutvustamine-vaatamine
I ETÜÜDID MAASTIKEGA
12.00 Janika Kronberg, Brita Melts, „KARL RISTIKIVI „ROOMA PÄEVIK“: MUISTSED JA KAASAEGSED MAASTIKUD“
12.30 Anneli Kõvamees, „HEIASTUSI MONTE PINCIO JALAMILT“
13.00 Loone Ots, „TEEKOND: PALVERÄND, NAASMINE JA LÕPP MIKA WALTARI „JOHANNES ANGELOSES“ JA KARL RISTIKIVI „ROOMA PÄEVIKUS““
13.30 Lõuna
II AJA-RUUMI KAPRIISID
14.30 Rutt Hinrikus, „RÄNDUR JA RUUM”
15.00 Maret Vaher, „„ROOMA PÄEVIKU“ ILLUSIOONID: AEG, RUUM, INIMESED“
15.30 Kenn Konstabel, „SUUR VANKER JA PLEJAADID: AJA- JA RUUMIHÜPPED „ROOMA PÄEVIKUS““
16.00 Kohvipaus
III KUNSTILISED HEIASTUSED
16. 15 Margus Kasterpalu, RISTIKIVI LAVAL; filmikatkend lavastusest
17.00 Eva Lepik, „„ROOMA PÄEVIK“ ja „FUUGAKUNSTI“ VIIMANE FUUGA“
Klavessiinil: Iren Lill, Bachi fuuga Fuga a 3 Soggetti (BWV 1080).
Eduard Vilde muuseumiöö programm keskendub huumorile. Vt. täpsemalt muuseumi kodulehelt
© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing
2012
Kirjanikud
Muuseumid
Haridusprogrammid
- Lasteaiale ja eelkoolile
- Algklassidele
- Põhikoolile
- Gümnaasiumile
- Täiskasvanutele