• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 1890-1892

    Juhan Liiv töötab Tartus ajalehe “Olevik” toimetuses.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1816

    Eestimaa talurahvaseadus (vabanemine pärisorjusest, talupojad saavad perekonnanimed).

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 24. detsember 1843

    Vana kalendri järgi 12.detsembril sünnib Vändra köstrimajas köster Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Annette Juliana Emilie Jannseni (sünd. Koch; 1821-1890) esimese lapsena tütar Lydia

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 6. jaanuar 1844

    ristitakse Jannsenite esiklaps, kes saab nimeks Lydia Emilie Florentine.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1854

    hakkab ” Perno Postimehe” toimetustöös abistama isa Johann Voldemar Jannsenit; augustis alustab õpinguid Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetab 1861. a. detsembris väga hea lõputunnistusega

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1863

    novembri viimasel päeval saab ilmumisloa Lydia esimene raamat „Ojamölder ja temma minnia. Üks jut Eestirahva rõmuks ja õppetuseks, mis Lydia Jannsen üllespannud“

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 1864

    jaanuarikuu ilmuvad Tartus „Eesti Postimehe“ ja selle lisalehtede „Eesti Postimehhe juttotubba“ ja „Missonär ehk sõnnumed pagganatest“ esimesed numbrid; Lydia rakendub isa parema käena toimetustöösse

  • 30. aprill 1864

    Riidma külas Peipsi rannikul sünnib Juhan Liiv.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 4.märts 1865

    Eduard Vilde sünnib Lääne-Virumaal Pudiveres. Samal aastal kolitakse Muuga mõisa (Lääne-Virumaa), kus tulevane kirjanik veedab oma lapsepõlve. Just see maastik on andnud ainest ka Vilde ainsale lastejutustusele “Minu esimesed triibulised”.

  • 1865

    juuli lõpul (28.07) debüteerib Lydia luuletajana: „Eesti Postimehes“ ilmub nimemärgi L. all luuletus „Koddo“ (Meil aiaäärne tänavas)

  • 1866

    Liivide pere kolib Rupsi külla Oja tallu. Siin asub tänapäeval Liivi Muuseum.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1866

    märtsi lõpul saab ilmumisloa Kuressaares trükitud Lydia esimene luulekogu „Vaino-Lilled“;

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1867

    märtsis katsetab Lydia oma kirjanikunime trükisõnas: „Eesti Postimehhe juttotoas“ ilmuvad luuletused „Eesti muld ja eesti südda“, „Jä`vait ja kannata“ ja „Siis tulleb kevvade“ lühendallkirjaga L. K..d.la

  • 1867

    juulikuul saab Lydia teine luulekogu „Emmajöe Öpik“ ilmumisloa

  • 1867

    oktoobris saab ilmumisloa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise raamat“ I. Lugemik muudab laialt tuntuks poetessi kaksteist luuletust ja on esmakordselt täielikul kujul esineva autorinimega Lydia Koidula märgitud

  • 1867-1873

    novembris kirjutab F. R. Kreutzwaldile esimest korda oma nime Lydia Jannsen all. Alguse saab nende pea 6 aastat kestnud elav kirjavahetus

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1869

    avaldab Wilhelm Schott ajakirja „Magazin für die Literatur des Auslandes“ 10. numbris pealkirja all „Das nationale Ehstenthum“ Y.S.Yrjö-Koskineni artikli „Viron kirjallisuus“ tõlke ja 24. numbris viie Koidula luuletuse tõlked; Koidula lööb isa kõrval agaralt kaasa “Vanemuise” seltsis esimese eesti üldlaulupeo korraldamises, mis toimub 18.- 20.juunini Tartus. Laulupeol kõlavad ka Koidula sõnadele loodud laulud „Mo issama on minno arm“ ja „Sind surmani“

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1870

    jaanipäeval, 24. juunil esietendub „Vanemuise“ seltsi 5. aastapäevaks Koidula adopteeritud näitemäng „Saaremaa Onupoeg“:EESTI RAHVUSLIKU TEATRI ALGUS

  • 1870

    mihklipäeval, 29. septembril esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula algupärane näitemäng „Maret ja Miina ehk Kosjakased“; alustab näidendi „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“ kirjutamist

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1871

    juunikuu algul esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula kolmas algupärane näitemäng „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“

  • 1871

    Koidula sõidab 11. juunil koos isa, vend Harry ja arstiteaduse üliõpilase Eduard Michelsoniga Pihkva kaudu Riiga, laevareisil Tartust Pihkvasse palub E. Michelson Koidula kätt. Edasi jätkub laevareis koos isa ja vennaga Tallinna kaudu Helsingisse, kus vastuvõtjateks on Antti Almberg ja Thiodolf Rein

  • 1871

    Helsingi-lähedases Alppilas toimub 27. juunil pidulik lõunasöök, kus tutvub Juhana Vilhelm Snellmani, Elias Lonnröti ja teiste nimekate Soome ühiskonna- ja kultuuritegelastega; 28. juunil sõidavad Jannsenid tutvumisreisile mööda Soomet: käiakse Hämeenlinnas, Tamperes, Hyvikkälä külas C. G. Svani juures,Hakoiste aadlimõisas, Leppälahtis Y. S. Yrjö- Koskineni kodumõisas ja jõutakse Viiburi ning Peterburi kaudu 8. juulil tagasi Tartusse

  • 1873

    veebruarikuu 19-ndal päeval kell 11 laulatatakse Tartus Jannsenite kodus Eduard Michelsoniga ja noorpaar kolib samal päeval Kroonlinna; 19. veebruaril saadab Kreutzwald Koidula palvel tagasi kõik Koidula kirjad

  • 1874

    ilmub eri raamatuna Koidula jutustus „Martiniiko ja Korsika“; 2. jaanuaril valitakse Koidula Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks

  • 1875

    Juhan Liiv hakkab käima Naelavere külakoolis

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1876

    sügisel 1876 saab E. Michelson kaheaastase õppestipendiumi Saksamaale ja Austriasse, oktoobri alguses reisivad Michelsonid koos Hansuga (jätnud 4-kuuse Hedda Tartusse vanavanemate juurde) Breslausse; 10. novembril hakkab „Eesti Postimehe lisalehes“ ilmuma jätkartikkel „Reisikirjad”

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 1877-1878

    Koidula lahkub koos perega Breslaust, peatutakse Dresdenis, Leipzigis, Frankfurdis Maini ääres, Heidelbergis, Karlsruhes, Strasburgis, Freiburgis ja 21. detsembril jõutakse Viini, kus 23. jaanuaril 1878 sünnib tütar Anna

  • 30. jaanuar 1878

    (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) sündis Anton Hansen Järvamaal Tammsaare-Põhja talu 10-lapselises talupere 4 lapsena.

  • 1878

    Tartus sureb 29. juulil difteeriasse Koidula poeg Hans Voldemar ja maetakse järgmisel päeval Tartu Maarja surnuaiale

  • 1879

    Juhan Liiv asub õppima Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingud jäävad lõpetamata.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1880

    Koidula kirjutab näidendi „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja viibib neli päeva Tallinnas, et osaleda „Kosjaviinade“ eelproovides (näidend jääb siiski laulupeol ette kandmata) 11.-13. juunini võtab Tallinnas osa 3. üldlaulupeost

  • 1880

    septembris õnnitleb Peterburis F. J. Wiedemanni tema keeleteadusliku tegevuse 50-ndal aastapäeval siidlindile kirjutatud luulevormis pühendusega

  • 1881

    Koidula osaleb koos tütardega J. V. Jannseni 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubelil Tallinnas; 28. augustil loobub J. Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametist ja Koidula, J. V. Jannsen, H. Rosenthal jt. mõttekaaslased astuvad EKmS-ist välja

  • 1882

    Juhan Liivist saab abiõpetaja Avispea vallakoolis. Ta asendab seal oma haigestunud venda Jakobit.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

  • 1883

    18-aastane Vilde saab oma esimese töökoha ajaleht “Virulane” toimetusse Tallinnas. Sealt algab Vilde ajakirjaniku ja kirjaniku karjäär. Lehes ilmuvad muu töö kõrval ka Vilde esimesed algupärased põnevus- ja naljajutud.

  • 1883

    Marie Under sünnib 27. märtsil (vana kalendri järgi 15. märtsil) Tallinnas.

  • 1883

    Koidulale tehakse Peterburis rinnavähioperatsioon; 12. detsembril tähistab Koidula perekonna ringis oma 40. sünnipäeva.

  • 1884

    veebruaris sünnib surnult ja maetakse Kroonlinna kalmistule Michelsonide viimane laps, poeg Max; Koidula on pärast sünnitust paar kuud voodihaige;enne jõule kukub õnnetult, tervis halveneb veelgi.

  • 1885

    Juhan Liiv kohtab Liisa Marie Goldingut ning armub. Algab kaheksa aastat kestnud kirjavahetus.

  • 1885

    Trükis ilmub esimene Juhan Liivi luuletus “Maikuu öö.”

  • 1885

    Liiv asub tööle ajalehe “Virulane” toimetusse Tallinnas. Tema kolleegiks on Eduard Vilde.

  • 1885

    juunis-juulis on Koidula koos tütardega terviseparandusreisil Kuressaares, seejärel halveneb tervis järsult ja septembrist saadik on voodihaige.

  • 1886

    asus õppima Sääsküla külakooli

  • 1886

    Liiv õpib mõned kuud H. Treffneri koolis.

  • 2. märts 1886

    (vana kalendri järgi 18. veebruaril) sünnib Ahja puusepa Jüri Mihkelsoni perre teine poeg Friedebert Mihkelson, hilisema kirjaniku- ja kodanikunimega Friedebert Tuglas

  • 1886

    kirjutab luuletuse „Enne surma - Eestimaale!“ ja 30. juulil (ukj. 11. august) Koidula sureb; 2. augustil maetakse Kroonlinna Saksa kalmistule.

  • 1887

    Liiv asub tööle “Sakala” toimetusse Viljandis.

  • 1887

    Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

  • 1887

    Marie Under läheb Väike-Roosikrantsi tänava lasteaeda. 1893–1898 õpib ta Tallinna saksa tütarlastekoolis (Cornelia Niclaseni viieklassiline eraalgkoolis)

  • 1888

    1888 õppis Prümli vallakoolis

  • 1889-1892

    Juba kuulsust kogunud noor kirjanik Vilde lahkub Eestist laia maailma. Pärast väikest peatust Riias sõidab ta Berliini. Berliini-aastad vormisid kirjanikust naisõiguslase ja sotsiaaldemokraadi. Sellel perioodil kirjutab Vilde suurema osa oma kergemakoelisest naljaloomingust, teiste seas suure kirjandusliku skandaali esile kutsunud sotsiaalse pilke sugemetega “Suguvend Johannese” (1892).

  • 1891

    Berliinis elades abiellub Vilde noore sakslanna Antonie Gronauga (1869-1934). Pärast kiiret lahkuminekut sai kirjanik ametliku lahutuse alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvasemaks veaks.

  • 1892

    Tammsaare asus õppima Väike-Maarja kihelkonnakoolis

  • 1892

    Juhan Liiv otsustab hakata kutseliseks kirjanikuks, üürib pööningukambri Tartus Hetzeli tänaval ning kirjutab kaheksa päevaga jutustuse “Vari”

  • 1892

    Marie Underi reisib esimest korda Kassarisse, külla vanavanemaile.

  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • Kevad 1894

    Juhan Liiv viibib kolm kuud ravil Tartu närvikliinikus, diagnoosiks dementia praecox. Järgnevalt elab ta aastaid Alatskivil oma venna juures lapsepõlvekodus. Avalikkus peab teda surnuks.

  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1895

    Mihkelsonid kolivad jüripäeval Otepääle Tamme mõisa kõrtsi. Suvel sureb Tuglase väikevend Johannes (sünd. 1892). 1896 läheb Tuglas Maaritsa õigeusu kihelkonnakooli (Prangli vene kirikukool) ja aasta hiljem Uderna ministeeriumikooli

  • 1896

    Postimehes alustab ilmumist Vilde läbimurderomaan “Külmale maale”. Esiotsa järjejutuna ilmunud teos antakse veel samal aastal ka eraldi raamatuna välja.

  • 1898

    Tammsaare asus õppima Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis

  • 1899–1902

    õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

  • 1900

    Tammsaare debüteeris ajalehes Postimees proosapalaga “Kilgivere Kustas”

  • 1900

    Vilde suundub Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse. Reisi peamine eesmärk on külastada Pariisis toimuvat maailmanäitust ja sellest vähe käinud ja näinud eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri “Kaks kuud Kesk-Euroopas” ilmub 1900-1902 Eesti Postimehes lisas.

  • 1900

    Marie Under töötab Viru tänaval paberitarvete kaupluses ja tutvub Eduard Vildega. Koos töötavad nad 1901-1902 ajalehe Teataja toimetuses

  • 1901

    Mihkelsonid kolivad Tartusse Tallinna tänavale. Sureb Tuglase vend Karl Eduard (sünd. 1881), “Väikese Illimari” Karla. Friedebert Tuglase esimene trükiproov: lastejutt „Siil“ „Lastelehes“

  • 1902

    Anton Hansen hakkas kasutama pseudonüümi A. H. Tammsaare

  • 1902

    Järjejutuna alustab ilmumist Vilde esimene ajalooline romaan “Mahtra sõda”. Enneolematult populaarseks saanud teos tegi Vildest 20. sajandi alguses ühe menukama ja mõjukama kirjaniku. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on mõjutanud ka eestlaste ajalookäsitlust, sellest on saanud meie rahvusidentiteedi oluline alustekst.

  • 1902

    Marie Under abiellub Karl Hackeriga (Kaarel Haling) ja nad kolivad Moskva lähistele. Perre sünnib septembris tütar Dagmar.

  • 1903

    Tammsaare alustas tööd ajalehes “teataja” kohalike uudiste toimetajana

  • 1903

    sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

  • 1903

    Unustusse vajunud Juhan Liiv ilmub taas avalikkuse ette. Ta liigub ringi kultuuriringkondades ning tema teosed ilmuvad jälle ajakirjanduses.

  • 1903–1905

    töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

  • 1904

    Ajalehe “Uus aeg” kaasandena ilmub Juhan Liivi varasemat loomingut koondav “Juhan Liivi kirjatööde kogu.”

  • 1904

    Vilde tutvub Linda Jürmanniga (1880-1966), kellest saab tema elukaaslane ja hilisem abikaasa. Linda on üks esimesi eesti naisajakirjanikke, aktiivne naisõiguslane, hilisemalt poliitikas tegev. Ta tõlgib ja toimetab kirjandust ning on Vildele manageriks.

  • 1904–1905

    Tuglas õpib Treffneri gümnaasiumis ja osaleb kirjastusliku „aktsiaseltsi“ loomises, mis saab lõpuks nimeks Noor-Eesti. Ta saab tuttavaks Tartu närvikliinikus ravil viibiva Juhan Liiviga

  • 1904

    Suvel Eestis poseerib Marie Under kunstnik Ants Laikmaale. Laikmaa saadab Underi luuletused Postimehele, Mutti varjunime all ilmub „Kuidas juhtus…“

  • 1905–1907

    töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

  • 1905

    Marie Underil sünnib tütar Hedda. Noor-Eesti I albumis ilmub Marie Underi „Ema laul“.

  • 1905

    Revolutsiooniaasta! Ilmub Noor-Eesti I album. Friedebert Tuglas sõidab esimest korda Peterburi ja Soome. Ta on kihutuskõneleja rahvakoosolekuil Tartus, Lääne- ja Harjumaal. 11. detsembril Tuglas arreteeritakse: järgnevad kuud Toompea vanglas.

  • 1906-1911

    Eduard Vilde on sunnitud koos elukaaslase Linda Jürmanniga revolutsioonimeelsuse tõttu riigist lahkuma. Tsaarivalitsus kuulutab kirjaniku tagaotsitavaks. Vildest saab 11. aastaks pagulane. Ta elas Helsingis, Zürichis, Stuttgardis, Münchenis, Kopenhaagenis, New Yorgis jm.

  • 1906

    Tuglas vabaneb vanglast päev enne 20. sünnipäeva; elab kevadel Aleksander Netliefi nime all Peterburis. Ilmub Tuglase „Hingemaa“, valmisid „Meri“ ja „Suve öö armastus“. Sügisel põgeneb Tuglas arreteerimisohu eest Helsingisse: algab 11 aastat väldanud pagulus erinevais Euroopa riikides, mille vältel ta sageli salaja Eestis käib.

  • 1907

    Tammsaare asub õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õpib ta kuni 1911, kuid haigestub lõpueksamite ajal ning diplom jääb saamata.

  • 1907

    ilmuvad Tammsaare esimesed teosed “Uurimisel” ja “Raha-auk. Pildid Läänemaalt”

  • 1907

    alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

  • 1907

    Marie Under kolib Moskvast tagasi Tallinna ja pere asub elama Suur-Tartu maanteele, „Villa Torupillasse“. Ilmub esimene luuletus Marie Underi nime all Noor-Eesti II albumis.

  • 1907

    ilmuvad Postimehes Thomas Oskary pseudonüümi all luuletused “Elu” ja “Täht”.

  • 1907

    sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

  • 1908

    töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

  • 1909

    Eraldiseisvate raamatutena ilmuvad Juhan Liivi laastukogu “Elu sügavusest” ja “Juhan Liivi luuletused.”

  • 1909–1911

    viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

  • 1910

    Tammsaare pälvis Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinna novelli “Noored hinged” eest

  • 1911–1914

    kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

  • 1911

    Pärast vintsutusi Ameerikas tulevad Vilded tagasi kodusesse Euroopasse ja asuvad elama Taani. Kõige stabiilsem elu pagulusperioodist möödubki Vildel Kopenhaagenis (1911-1917). Seal valmivad mitmed eesti kirjanduse tippteosed.

  • 1911

    Eduard Vilde jõuab New Yorki, kus teda aga USA Immigratsioonivõimud valesüüdistuse tõttu ei lase maale siseneda. Ta veedab peaaegu kuu aega Ellis Islandil immigrantidele mõeldud eeluurimisvanglas. Oma läbielatu on ta värvikalt kirjutanud reisikirja “Minu vangipõlv Ellis Islandil”.

  • 1912

    Tammsaare suundub tiisikuseravile Kaukaasiasse, kust naaseb 1913. aastal ja asub elama venna juurde Koitjärvele

  • 1912

    Ilmub Vilde esiknäidend “Tabamata ime” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidendi ilmajätmine Eesti Kirjanduse Seltsi auhindadest ja Vildele vaid toetusraha määramine tekitas suure skandaali.

  • 22.10.1912 (vkj)

    ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

  • 1912

    saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

  • 1913

    ilmub “Kevade” teine osa.

  • 1913

    ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

  • 1913

    Ilmub Eduard Vilde teine näidend -“Pisuhänd” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidend oli nö vastulöök “Tabamata ime” skandaalile ja see pidi muuhulgas parodeerima eesti kirjanduse auhindamisesüsteemi.

  • 1913

    Estonia teatrimaja avamispidustused. Tuglas osaleb seal salaja.

  • 1913

    Marie Under tutvub „Estonia“ teatrimaja avamispidustustel Artur Adsoniga

  • 1913

    Marie Under tutvub Estonia teatrimaja avamispidustustel Arur Adsoniga. Adsonist saab tema truu saatja

  • 1. detsember 1913

    Juhan Liiv sureb. Ta on maetud Alatskivi kalmistule.

  • 1914

    ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

  • 1914

    Kirurg prof. Mannteuffel opereerib Tammsaarel kaksteisõrmikuhaavandit

  • 1914–1918

    on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

  • 1918

    ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

  • 1914

    Ilmub Tuglase „Popi ja Huhuu“

  • 1914–1918

    Esimene maailmasõda

  • 1916

    Ilmub Vilde “Mäeküla piimamees”. Kopenhaageni perioodi kolmas suurteos tähistab ühtlasi eesti kirjanduse psühholoogilise romaani algust. Teose olulised teemad on naisemantsipatsioon, raha mõju inimpsüühikale, linna ja maa sümboolika jms. Tänapäeva kirjanduses käsitletakse teost ka eesti esimese erootilise romaanina.

  • 1916

    Marie Under algatab abielulahutusprotsessi Karl Hackerist, lahutust ei anta.

  • 1917

    Pärast olude kergenemist saab Eduard Vilde koos elukaaslase Lindaga naasta Eestisse. Mõlemad sukelduvad aktiivselt poliitikasse (nad on Sotsiaaldemokraatliku partei liikmed) ja hakkavad tööle iseseisva Eesti riigi loomise nimel.

  • 1917

    Tuglas tuleb Veebruarirevolutsiooni järel Petrogradi kaudu kodumaale. Ta peab 6. mail avaliku loeng „Revolutsioon ja kirjandus“ Tallinnas „Estonias“. Ilmub novell “Taevased ratsanikud“.

  • 1918

    Legendaarne Siuru-suvi Saare talus Pühajärvel: suvitamas Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu.

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Toimub siurulaste väljasõit Pühajärvele ja suvitus Birkenruh´s.

  • 2.07.1917 (vkj)

    abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Friedebert Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Ilmub Underi esikkogu „Sonetid“

  • 11.04.1918 (ukj)

    sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

  • 1918–1920

    Eesti Vabadussõda

  • 1918

    Septembris abiellub Friedebert Tuglas Emma Elisabet Oinasega, keda tunneme edaspidi kui Elo Tuglast.

  • 1918

    vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

  • 1919

    ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

  • 1919

    Eduard Vildest saab üleöö Eesti Vabariigi diplomaatiline saadik Berliinis. Tema ülesandeks saab Kesk-Euroopa riikidelt Eestile de jure tunnustuse saamine. Vilde töötab diplomaadina 1919-1920. Kuni 1923. aastani jääb ta Berliini elama vabakutselise ajakirjanikuna.

  • 1919–1920

    töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

  • 1919

    Toimub esimene eesti kirjanike kongress. 1922 asutatakse Eesti Kirjanikkude Liit. Tuglas on aastatel 1923–1939 viiel korral selle esimeheks.

  • 1920

    ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

  • 1921

    Tammsaare perre sünnib esimene laps, tütar Riita

  • 1920

    Tammsaare abiellub neiu Käthe Weltmaniga

  • 1921

    Asutatakse „Tarapita“, Tuglas saab selle ajakirja toimetajaks (1921–1922)

  • 1921

    on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

  • 1922

    ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

  • 1922

    Ilmub Tammsaare esimene romaan “Kõrboja peremees”

  • 1922

    saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

  • 1923

    Tuglas algatab ajakirja Looming asutamise ja saab selle toimetajaks.

  • 1924

    Lahutatakse Marie Underi abielu Karl Hackeriga ning Under abiellub Artur Adsoniga: kodanikunimeks saab Marie Adson. Adsonid kolivad ära Suur-Tartu maanteelt „Villa Torupillast“.

  • 1925

    Eduard Vildel tekib 1925. aasta suvel Narva-Jõesuus salasuhe juuditar Rahel Uschmarowiga (1885-1966). Nende keeruline ja dramaatiline suhe kestab pausidega 1933. aasta kevadeni. Vilde peab naist oma elu lõpu viimaseks muusaks ja on ta kirjutanud novelli “Casanova jätab jumalaga” peategelaseks (Mirjam Goldiks).

  • 4. märts 1925

    Üle Eesti tähistatakse suurejooneliselt Eduard Vilde 60. sünnipäeva.

  • 1925

    Asutatakse Kirjanduse Sihtkapital, selle valitsuse esimeseks esimeheks saab Tuglas.

  • 1926

    Ilmub “Tõe ja õiguse” I osa

  • 1927.a november

    Eduard Vilde kolib koos abikaasa Linda Vilde ja ämma Kai Jürmanniga Kadriorgu valitsuse poolt kingitud korterisse. Praegu asub selles kirjaniku majamuuseum.

  • 1927

    Ilmub Marie Underi „Hääl varjust“

  • 1927

    Ilmub Tuglase „Juhan Liiv“ – esimene kirjanikumonograafia Eestis

  • 1928

    Tuglas reisib Itaalias, Hispaanias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. 1928–1930 ilmub Tuglase „Teekond Põhja-Aafrika“ I–III.

  • 1928

    Tammsaare ja Käthe saavad teise lapse, sünnib poeg Eerik

  • 1929

    Tartu Ülikool tunnustab Eduard Vildet audoktori tiitliga. Vilde on esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse saab.

  • 1929

    Leiab aset Marie Underi ja Artur Adsoni suur Euroopa-reis. Lühemaid välismaareise on mahtunud peaaegu igasse suvesse

  • 1933

    ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

  • 1930

    ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

  • 1932

    Marie Under ja Artur Adson ostavad majakrundi Nõmme-Rahumäele. 1933 valmib Nõmme-kodu; 1938 suvila Vääna-Jõesuus

  • 1933

    Eduard Vilde sureb jõulupühade ajal 68-aastaselt. Ta maetakse esimese inimesena Tallinna Metsakalmistule.

  • 1936

    Tammsaarele püstitatakse Albu vallas monument

  • 1936

    valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

  • 1937

    tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

  • 1937–1940

    avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

  • 1937

    Friedebert Tuglas ja Marie Under valitakse rahvusvahelise PEN-klubi Londoni osakonna auliikmeiks.

  • 1937

    Ilmub Tuglase romaan „Väike Illimar“ (täiendatud trükk 1939).

  • 1939

    Ilmub Tammsaare viimane romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”

  • 1939

    1939–1945 Teine maailmasõda

  • 1. märts 1940

    Tammsaare sureb oma kodus töölaua taga 62-aastaselt

  • 21. juunil 1940

    toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis: ametisse asus Johannes Varese “rahvavalitsus”.

  • 1941

    Marie Under kohtub noore saksa sõjaväepastori Hermann Stockiga, kes abiellub salaja 1943. aastal Underi tütre Dagmariga. Stockist saab hiljem Underi tõlkija: 1949 ilmub tema tõlkes Underi “Hääl varjust” – “Stimme aus dem Schatten”

  • 1944

    Septembris põgenevad Marie Under ja Artur Adson perega Rootsi ja elavad põgenikelaagrites

  • 1944

    Sõjas Tartu-kodu kaotanud Tuglased kolivad hilissügisel Tallinna Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni endisesse koju.

  • 1945

    Marie Under ja Artur Adson kolivad Gränna põgenikelaagrist Stockholmi Mälarhöjdenile. Marie Under hakkab tööle teatrimuuseumis, Adson asub arhiivitööle. Ilmub Underi valikkogu „Sõnasild“. Marie Under esitatakse esimest korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

  • 1945

    omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

  • 1950

    Toimub kirjandusliku pärandi ümberhindamine: Tuglas heidetakse välja Kirjanike Liidust; temast saab põlualune.

  • 23.03.1953

    sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.

  • 1953

    Marie Under vabastatakse arhiivitöölt seoses 70. aastaseks saamisega. Kodumaal on juubilar keelatud autor.

  • 1955

    Tuglast hakatakse taas kirjaniku ja kodanikuna tunnustama. 1957–1962 ilmuvad Tema „Teosed“

  • 1958

    Marie Underi 75. juubel. Rootsis ilmuvad „Kogutud luuletused“ ja Nõukogude Eestis autorilt luba küsimata „Valitud luuletused“

  • 1970

    Tuglas asutab novelliauhinna ja teeb testamendi, millega pärandab oma kultuurikogud Teaduste Akadeemiale sooviga panna alus majamuuseumi-uurimiskeskuse rajamiseks. 1. juulil sureb Elo Tuglas.

  • 1971

    Friedebert Tuglas sureb 15. aprillil.

  • 1975

    Marie Under saab koos Artur Adsoniga koha Vårbergi püsiravihaiglas

  • 1977

    Sureb Marie Underi abikaasa Artur Adson

  • 1980

    Marie Under sureb ööl vastu 25. septembrit ja maetakse Stockholmi Metsakalmistule

  • 1984

    Marie Underi sünnimaja Tallinnas, Koidu 46 seisnud 1872. aastal ehitatud elamu, lammutatakse ööl vastu 3. juulit

  • 2016

    Marie Under, Artur Adson, Berta Under ja Hedda Hakker maetakse 9. juunil ümber Rahumäe surnuaiale perekonna hauaplatsile

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English