Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

Juhan Liiv töötab Tartus ajalehe “Olevik” toimetuses.

Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

Eestimaa talurahvaseadus (vabanemine pärisorjusest, talupojad saavad perekonnanimed).

Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

Vana kalendri järgi 12.detsembril sünnib Vändra köstrimajas köster Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Annette Juliana Emilie Jannseni (sünd. Koch; 1821-1890) esimese lapsena tütar Lydia

Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

ristitakse Jannsenite esiklaps, kes saab nimeks Lydia Emilie Florentine.

Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

“Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

“Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

hakkab ” Perno Postimehe” toimetustöös abistama isa Johann Voldemar Jannsenit; augustis alustab õpinguid Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetab 1861. a. detsembris väga hea lõputunnistusega

Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

“Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

novembri viimasel päeval saab ilmumisloa Lydia esimene raamat „Ojamölder ja temma minnia. Üks jut Eestirahva rõmuks ja õppetuseks, mis Lydia Jannsen üllespannud“

Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

jaanuarikuu ilmuvad Tartus „Eesti Postimehe“ ja selle lisalehtede „Eesti Postimehhe juttotubba“ ja „Missonär ehk sõnnumed pagganatest“ esimesed numbrid; Lydia rakendub isa parema käena toimetustöösse

Riidma külas Peipsi rannikul sünnib Juhan Liiv.

Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

Eduard Vilde sünnib Lääne-Virumaal Pudiveres. Samal aastal kolitakse Muuga mõisa (Lääne-Virumaa), kus tulevane kirjanik veedab oma lapsepõlve. Just see maastik on andnud ainest ka Vilde ainsale lastejutustusele “Minu esimesed triibulised”.

juuli lõpul (28.07) debüteerib Lydia luuletajana: „Eesti Postimehes“ ilmub nimemärgi L. all luuletus „Koddo“ (Meil aiaäärne tänavas)

Liivide pere kolib Rupsi külla Oja tallu. Siin asub tänapäeval Liivi Muuseum.

Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

märtsi lõpul saab ilmumisloa Kuressaares trükitud Lydia esimene luulekogu „Vaino-Lilled“;

Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

märtsis katsetab Lydia oma kirjanikunime trükisõnas: „Eesti Postimehhe juttotoas“ ilmuvad luuletused „Eesti muld ja eesti südda“, „Jä`vait ja kannata“ ja „Siis tulleb kevvade“ lühendallkirjaga L. K..d.la

juulikuul saab Lydia teine luulekogu „Emmajöe Öpik“ ilmumisloa

oktoobris saab ilmumisloa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise raamat“ I. Lugemik muudab laialt tuntuks poetessi kaksteist luuletust ja on esmakordselt täielikul kujul esineva autorinimega Lydia Koidula märgitud

novembris kirjutab F. R. Kreutzwaldile esimest korda oma nime Lydia Jannsen all. Alguse saab nende pea 6 aastat kestnud elav kirjavahetus

Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

avaldab Wilhelm Schott ajakirja „Magazin für die Literatur des Auslandes“ 10. numbris pealkirja all „Das nationale Ehstenthum“ Y.S.Yrjö-Koskineni artikli „Viron kirjallisuus“ tõlke ja 24. numbris viie Koidula luuletuse tõlked; Koidula lööb isa kõrval agaralt kaasa “Vanemuise” seltsis esimese eesti üldlaulupeo korraldamises, mis toimub 18.- 20.juunini Tartus. Laulupeol kõlavad ka Koidula sõnadele loodud laulud „Mo issama on minno arm“ ja „Sind surmani“

Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

jaanipäeval, 24. juunil esietendub „Vanemuise“ seltsi 5. aastapäevaks Koidula adopteeritud näitemäng „Saaremaa Onupoeg“:EESTI RAHVUSLIKU TEATRI ALGUS

mihklipäeval, 29. septembril esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula algupärane näitemäng „Maret ja Miina ehk Kosjakased“; alustab näidendi „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“ kirjutamist

Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

juunikuu algul esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula kolmas algupärane näitemäng „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“

Koidula sõidab 11. juunil koos isa, vend Harry ja arstiteaduse üliõpilase Eduard Michelsoniga Pihkva kaudu Riiga, laevareisil Tartust Pihkvasse palub E. Michelson Koidula kätt. Edasi jätkub laevareis koos isa ja vennaga Tallinna kaudu Helsingisse, kus vastuvõtjateks on Antti Almberg ja Thiodolf Rein

Helsingi-lähedases Alppilas toimub 27. juunil pidulik lõunasöök, kus tutvub Juhana Vilhelm Snellmani, Elias Lonnröti ja teiste nimekate Soome ühiskonna- ja kultuuritegelastega; 28. juunil sõidavad Jannsenid tutvumisreisile mööda Soomet: käiakse Hämeenlinnas, Tamperes, Hyvikkälä külas C. G. Svani juures,Hakoiste aadlimõisas, Leppälahtis Y. S. Yrjö- Koskineni kodumõisas ja jõutakse Viiburi ning Peterburi kaudu 8. juulil tagasi Tartusse

veebruarikuu 19-ndal päeval kell 11 laulatatakse Tartus Jannsenite kodus Eduard Michelsoniga ja noorpaar kolib samal päeval Kroonlinna; 19. veebruaril saadab Kreutzwald Koidula palvel tagasi kõik Koidula kirjad

ilmub eri raamatuna Koidula jutustus „Martiniiko ja Korsika“; 2. jaanuaril valitakse Koidula Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks

Juhan Liiv hakkab käima Naelavere külakoolis

“Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

sügisel 1876 saab E. Michelson kaheaastase õppestipendiumi Saksamaale ja Austriasse, oktoobri alguses reisivad Michelsonid koos Hansuga (jätnud 4-kuuse Hedda Tartusse vanavanemate juurde) Breslausse; 10. novembril hakkab „Eesti Postimehe lisalehes“ ilmuma jätkartikkel „Reisikirjad”

Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

Koidula lahkub koos perega Breslaust, peatutakse Dresdenis, Leipzigis, Frankfurdis Maini ääres, Heidelbergis, Karlsruhes, Strasburgis, Freiburgis ja 21. detsembril jõutakse Viini, kus 23. jaanuaril 1878 sünnib tütar Anna

(vana kalendri järgi 18. jaanuaril) sündis Anton Hansen Järvamaal Tammsaare-Põhja talu 10-lapselises talupere 4 lapsena.

Tartus sureb 29. juulil difteeriasse Koidula poeg Hans Voldemar ja maetakse järgmisel päeval Tartu Maarja surnuaiale

Juhan Liiv asub õppima Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingud jäävad lõpetamata.

Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

Koidula kirjutab näidendi „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja viibib neli päeva Tallinnas, et osaleda „Kosjaviinade“ eelproovides (näidend jääb siiski laulupeol ette kandmata) 11.-13. juunini võtab Tallinnas osa 3. üldlaulupeost

septembris õnnitleb Peterburis F. J. Wiedemanni tema keeleteadusliku tegevuse 50-ndal aastapäeval siidlindile kirjutatud luulevormis pühendusega

Koidula osaleb koos tütardega J. V. Jannseni 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubelil Tallinnas; 28. augustil loobub J. Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametist ja Koidula, J. V. Jannsen, H. Rosenthal jt. mõttekaaslased astuvad EKmS-ist välja

Juhan Liivist saab abiõpetaja Avispea vallakoolis. Ta asendab seal oma haigestunud venda Jakobit.

Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

18-aastane Vilde saab oma esimese töökoha ajaleht “Virulane” toimetusse Tallinnas. Sealt algab Vilde ajakirjaniku ja kirjaniku karjäär. Lehes ilmuvad muu töö kõrval ka Vilde esimesed algupärased põnevus- ja naljajutud.

Marie Under sünnib 27. märtsil (vana kalendri järgi 15. märtsil) Tallinnas.

Koidulale tehakse Peterburis rinnavähioperatsioon; 12. detsembril tähistab Koidula perekonna ringis oma 40. sünnipäeva.

veebruaris sünnib surnult ja maetakse Kroonlinna kalmistule Michelsonide viimane laps, poeg Max; Koidula on pärast sünnitust paar kuud voodihaige;enne jõule kukub õnnetult, tervis halveneb veelgi.

Juhan Liiv kohtab Liisa Marie Goldingut ning armub. Algab kaheksa aastat kestnud kirjavahetus.

Trükis ilmub esimene Juhan Liivi luuletus “Maikuu öö.”

Liiv asub tööle ajalehe “Virulane” toimetusse Tallinnas. Tema kolleegiks on Eduard Vilde.

juunis-juulis on Koidula koos tütardega terviseparandusreisil Kuressaares, seejärel halveneb tervis järsult ja septembrist saadik on voodihaige.

asus õppima Sääsküla külakooli

Liiv õpib mõned kuud H. Treffneri koolis.

(vana kalendri järgi 18. veebruaril) sünnib Ahja puusepa Jüri Mihkelsoni perre teine poeg Friedebert Mihkelson, hilisema kirjaniku- ja kodanikunimega Friedebert Tuglas

kirjutab luuletuse „Enne surma - Eestimaale!“ ja 30. juulil (ukj. 11. august) Koidula sureb; 2. augustil maetakse Kroonlinna Saksa kalmistule.

Liiv asub tööle “Sakala” toimetusse Viljandis.

Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

Marie Under läheb Väike-Roosikrantsi tänava lasteaeda. 1893–1898 õpib ta Tallinna saksa tütarlastekoolis (Cornelia Niclaseni viieklassiline eraalgkoolis)

1888 õppis Prümli vallakoolis

Juba kuulsust kogunud noor kirjanik Vilde lahkub Eestist laia maailma. Pärast väikest peatust Riias sõidab ta Berliini. Berliini-aastad vormisid kirjanikust naisõiguslase ja sotsiaaldemokraadi. Sellel perioodil kirjutab Vilde suurema osa oma kergemakoelisest naljaloomingust, teiste seas suure kirjandusliku skandaali esile kutsunud sotsiaalse pilke sugemetega “Suguvend Johannese” (1892).

Berliinis elades abiellub Vilde noore sakslanna Antonie Gronauga (1869-1934). Pärast kiiret lahkuminekut sai kirjanik ametliku lahutuse alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvasemaks veaks.

Tammsaare asus õppima Väike-Maarja kihelkonnakoolis

Juhan Liiv otsustab hakata kutseliseks kirjanikuks, üürib pööningukambri Tartus Hetzeli tänaval ning kirjutab kaheksa päevaga jutustuse “Vari”

Marie Underi reisib esimest korda Kassarisse, külla vanavanemaile.

1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.

Juhan Liiv viibib kolm kuud ravil Tartu närvikliinikus, diagnoosiks dementia praecox. Järgnevalt elab ta aastaid Alatskivil oma venna juures lapsepõlvekodus. Avalikkus peab teda surnuks.

1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.

Mihkelsonid kolivad jüripäeval Otepääle Tamme mõisa kõrtsi. Suvel sureb Tuglase väikevend Johannes (sünd. 1892). 1896 läheb Tuglas Maaritsa õigeusu kihelkonnakooli (Prangli vene kirikukool) ja aasta hiljem Uderna ministeeriumikooli

Postimehes alustab ilmumist Vilde läbimurderomaan “Külmale maale”. Esiotsa järjejutuna ilmunud teos antakse veel samal aastal ka eraldi raamatuna välja.

Tammsaare asus õppima Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis

õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

Tammsaare debüteeris ajalehes Postimees proosapalaga “Kilgivere Kustas”

Vilde suundub Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse. Reisi peamine eesmärk on külastada Pariisis toimuvat maailmanäitust ja sellest vähe käinud ja näinud eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri “Kaks kuud Kesk-Euroopas” ilmub 1900-1902 Eesti Postimehes lisas.

Marie Under töötab Viru tänaval paberitarvete kaupluses ja tutvub Eduard Vildega. Koos töötavad nad 1901-1902 ajalehe Teataja toimetuses

Mihkelsonid kolivad Tartusse Tallinna tänavale. Sureb Tuglase vend Karl Eduard (sünd. 1881), “Väikese Illimari” Karla. Friedebert Tuglase esimene trükiproov: lastejutt „Siil“ „Lastelehes“

Anton Hansen hakkas kasutama pseudonüümi A. H. Tammsaare

Järjejutuna alustab ilmumist Vilde esimene ajalooline romaan “Mahtra sõda”. Enneolematult populaarseks saanud teos tegi Vildest 20. sajandi alguses ühe menukama ja mõjukama kirjaniku. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on mõjutanud ka eestlaste ajalookäsitlust, sellest on saanud meie rahvusidentiteedi oluline alustekst.

Marie Under abiellub Karl Hackeriga (Kaarel Haling) ja nad kolivad Moskva lähistele. Perre sünnib septembris tütar Dagmar.

Tammsaare alustas tööd ajalehes “teataja” kohalike uudiste toimetajana

sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

Unustusse vajunud Juhan Liiv ilmub taas avalikkuse ette. Ta liigub ringi kultuuriringkondades ning tema teosed ilmuvad jälle ajakirjanduses.

töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

Ajalehe “Uus aeg” kaasandena ilmub Juhan Liivi varasemat loomingut koondav “Juhan Liivi kirjatööde kogu.”

Vilde tutvub Linda Jürmanniga (1880-1966), kellest saab tema elukaaslane ja hilisem abikaasa. Linda on üks esimesi eesti naisajakirjanikke, aktiivne naisõiguslane, hilisemalt poliitikas tegev. Ta tõlgib ja toimetab kirjandust ning on Vildele manageriks.

Tuglas õpib Treffneri gümnaasiumis ja osaleb kirjastusliku „aktsiaseltsi“ loomises, mis saab lõpuks nimeks Noor-Eesti. Ta saab tuttavaks Tartu närvikliinikus ravil viibiva Juhan Liiviga

Suvel Eestis poseerib Marie Under kunstnik Ants Laikmaale. Laikmaa saadab Underi luuletused Postimehele, Mutti varjunime all ilmub „Kuidas juhtus…“

töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

Marie Underil sünnib tütar Hedda. Noor-Eesti I albumis ilmub Marie Underi „Ema laul“.

Revolutsiooniaasta! Ilmub Noor-Eesti I album. Friedebert Tuglas sõidab esimest korda Peterburi ja Soome. Ta on kihutuskõneleja rahvakoosolekuil Tartus, Lääne- ja Harjumaal. 11. detsembril Tuglas arreteeritakse: järgnevad kuud Toompea vanglas.

Eduard Vilde on sunnitud koos elukaaslase Linda Jürmanniga revolutsioonimeelsuse tõttu riigist lahkuma. Tsaarivalitsus kuulutab kirjaniku tagaotsitavaks. Vildest saab 11. aastaks pagulane. Ta elas Helsingis, Zürichis, Stuttgardis, Münchenis, Kopenhaagenis, New Yorgis jm.

Tuglas vabaneb vanglast päev enne 20. sünnipäeva; elab kevadel Aleksander Netliefi nime all Peterburis. Ilmub Tuglase „Hingemaa“, valmisid „Meri“ ja „Suve öö armastus“. Sügisel põgeneb Tuglas arreteerimisohu eest Helsingisse: algab 11 aastat väldanud pagulus erinevais Euroopa riikides, mille vältel ta sageli salaja Eestis käib.

Tammsaare asub õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õpib ta kuni 1911, kuid haigestub lõpueksamite ajal ning diplom jääb saamata.

ilmuvad Tammsaare esimesed teosed “Uurimisel” ja “Raha-auk. Pildid Läänemaalt”

alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

Marie Under kolib Moskvast tagasi Tallinna ja pere asub elama Suur-Tartu maanteele, „Villa Torupillasse“. Ilmub esimene luuletus Marie Underi nime all Noor-Eesti II albumis.

ilmuvad Postimehes Thomas Oskary pseudonüümi all luuletused “Elu” ja “Täht”.

sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

Eraldiseisvate raamatutena ilmuvad Juhan Liivi laastukogu “Elu sügavusest” ja “Juhan Liivi luuletused.”

viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

Tammsaare pälvis Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinna novelli “Noored hinged” eest

kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

Pärast vintsutusi Ameerikas tulevad Vilded tagasi kodusesse Euroopasse ja asuvad elama Taani. Kõige stabiilsem elu pagulusperioodist möödubki Vildel Kopenhaagenis (1911-1917). Seal valmivad mitmed eesti kirjanduse tippteosed.

Eduard Vilde jõuab New Yorki, kus teda aga USA Immigratsioonivõimud valesüüdistuse tõttu ei lase maale siseneda. Ta veedab peaaegu kuu aega Ellis Islandil immigrantidele mõeldud eeluurimisvanglas. Oma läbielatu on ta värvikalt kirjutanud reisikirja “Minu vangipõlv Ellis Islandil”.

Tammsaare suundub tiisikuseravile Kaukaasiasse, kust naaseb 1913. aastal ja asub elama venna juurde Koitjärvele

Ilmub Vilde esiknäidend “Tabamata ime” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidendi ilmajätmine Eesti Kirjanduse Seltsi auhindadest ja Vildele vaid toetusraha määramine tekitas suure skandaali.

ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

ilmub “Kevade” teine osa.

ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

Ilmub Eduard Vilde teine näidend -“Pisuhänd” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidend oli nö vastulöök “Tabamata ime” skandaalile ja see pidi muuhulgas parodeerima eesti kirjanduse auhindamisesüsteemi.

Estonia teatrimaja avamispidustused. Tuglas osaleb seal salaja.

Marie Under tutvub „Estonia“ teatrimaja avamispidustustel Artur Adsoniga

Marie Under tutvub Estonia teatrimaja avamispidustustel Arur Adsoniga. Adsonist saab tema truu saatja

Juhan Liiv sureb. Ta on maetud Alatskivi kalmistule.

ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

Kirurg prof. Mannteuffel opereerib Tammsaarel kaksteisõrmikuhaavandit

on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

Ilmub Tuglase „Popi ja Huhuu“

Esimene maailmasõda

Ilmub Vilde “Mäeküla piimamees”. Kopenhaageni perioodi kolmas suurteos tähistab ühtlasi eesti kirjanduse psühholoogilise romaani algust. Teose olulised teemad on naisemantsipatsioon, raha mõju inimpsüühikale, linna ja maa sümboolika jms. Tänapäeva kirjanduses käsitletakse teost ka eesti esimese erootilise romaanina.

Marie Under algatab abielulahutusprotsessi Karl Hackerist, lahutust ei anta.

Pärast olude kergenemist saab Eduard Vilde koos elukaaslase Lindaga naasta Eestisse. Mõlemad sukelduvad aktiivselt poliitikasse (nad on Sotsiaaldemokraatliku partei liikmed) ja hakkavad tööle iseseisva Eesti riigi loomise nimel.

Tuglas tuleb Veebruarirevolutsiooni järel Petrogradi kaudu kodumaale. Ta peab 6. mail avaliku loeng „Revolutsioon ja kirjandus“ Tallinnas „Estonias“. Ilmub novell “Taevased ratsanikud“.

Legendaarne Siuru-suvi Saare talus Pühajärvel: suvitamas Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu.

Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Toimub siurulaste väljasõit Pühajärvele ja suvitus Birkenruh´s.

abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Friedebert Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Ilmub Underi esikkogu „Sonetid“

sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

Eesti Vabadussõda

Septembris abiellub Friedebert Tuglas Emma Elisabet Oinasega, keda tunneme edaspidi kui Elo Tuglast.

vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

Eduard Vildest saab üleöö Eesti Vabariigi diplomaatiline saadik Berliinis. Tema ülesandeks saab Kesk-Euroopa riikidelt Eestile de jure tunnustuse saamine. Vilde töötab diplomaadina 1919-1920. Kuni 1923. aastani jääb ta Berliini elama vabakutselise ajakirjanikuna.

töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

Toimub esimene eesti kirjanike kongress. 1922 asutatakse Eesti Kirjanikkude Liit. Tuglas on aastatel 1923–1939 viiel korral selle esimeheks.

ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

Tammsaare perre sünnib esimene laps, tütar Riita

Tammsaare abiellub neiu Käthe Weltmaniga

Asutatakse „Tarapita“, Tuglas saab selle ajakirja toimetajaks (1921–1922)

on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

Ilmub Tammsaare esimene romaan “Kõrboja peremees”

saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

Tuglas algatab ajakirja Looming asutamise ja saab selle toimetajaks.

Lahutatakse Marie Underi abielu Karl Hackeriga ning Under abiellub Artur Adsoniga: kodanikunimeks saab Marie Adson. Adsonid kolivad ära Suur-Tartu maanteelt „Villa Torupillast“.

Eduard Vildel tekib 1925. aasta suvel Narva-Jõesuus salasuhe juuditar Rahel Uschmarowiga (1885-1966). Nende keeruline ja dramaatiline suhe kestab pausidega 1933. aasta kevadeni. Vilde peab naist oma elu lõpu viimaseks muusaks ja on ta kirjutanud novelli “Casanova jätab jumalaga” peategelaseks (Mirjam Goldiks).

Üle Eesti tähistatakse suurejooneliselt Eduard Vilde 60. sünnipäeva.

Asutatakse Kirjanduse Sihtkapital, selle valitsuse esimeseks esimeheks saab Tuglas.

Ilmub “Tõe ja õiguse” I osa

Eduard Vilde kolib koos abikaasa Linda Vilde ja ämma Kai Jürmanniga Kadriorgu valitsuse poolt kingitud korterisse. Praegu asub selles kirjaniku majamuuseum.

Ilmub Marie Underi „Hääl varjust“

Ilmub Tuglase „Juhan Liiv“ – esimene kirjanikumonograafia Eestis

Tuglas reisib Itaalias, Hispaanias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. 1928–1930 ilmub Tuglase „Teekond Põhja-Aafrika“ I–III.

Tammsaare ja Käthe saavad teise lapse, sünnib poeg Eerik

Tartu Ülikool tunnustab Eduard Vildet audoktori tiitliga. Vilde on esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse saab.

Leiab aset Marie Underi ja Artur Adsoni suur Euroopa-reis. Lühemaid välismaareise on mahtunud peaaegu igasse suvesse

ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

Marie Under ja Artur Adson ostavad majakrundi Nõmme-Rahumäele. 1933 valmib Nõmme-kodu; 1938 suvila Vääna-Jõesuus

Eduard Vilde sureb jõulupühade ajal 68-aastaselt. Ta maetakse esimese inimesena Tallinna Metsakalmistule.

Tammsaarele püstitatakse Albu vallas monument

valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

Friedebert Tuglas ja Marie Under valitakse rahvusvahelise PEN-klubi Londoni osakonna auliikmeiks.

Ilmub Tuglase romaan „Väike Illimar“ (täiendatud trükk 1939).

Ilmub Tammsaare viimane romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”

1939–1945 Teine maailmasõda

Tammsaare sureb oma kodus töölaua taga 62-aastaselt

toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis: ametisse asus Johannes Varese “rahvavalitsus”.

Marie Under kohtub noore saksa sõjaväepastori Hermann Stockiga, kes abiellub salaja 1943. aastal Underi tütre Dagmariga. Stockist saab hiljem Underi tõlkija: 1949 ilmub tema tõlkes Underi “Hääl varjust” – “Stimme aus dem Schatten”

Septembris põgenevad Marie Under ja Artur Adson perega Rootsi ja elavad põgenikelaagrites

Sõjas Tartu-kodu kaotanud Tuglased kolivad hilissügisel Tallinna Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni endisesse koju.

Marie Under ja Artur Adson kolivad Gränna põgenikelaagrist Stockholmi Mälarhöjdenile. Marie Under hakkab tööle teatrimuuseumis, Adson asub arhiivitööle. Ilmub Underi valikkogu „Sõnasild“. Marie Under esitatakse esimest korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

Toimub kirjandusliku pärandi ümberhindamine: Tuglas heidetakse välja Kirjanike Liidust; temast saab põlualune.

sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.

Marie Under vabastatakse arhiivitöölt seoses 70. aastaseks saamisega. Kodumaal on juubilar keelatud autor.

Tuglast hakatakse taas kirjaniku ja kodanikuna tunnustama. 1957–1962 ilmuvad Tema „Teosed“

Marie Underi 75. juubel. Rootsis ilmuvad „Kogutud luuletused“ ja Nõukogude Eestis autorilt luba küsimata „Valitud luuletused“

Tuglas asutab novelliauhinna ja teeb testamendi, millega pärandab oma kultuurikogud Teaduste Akadeemiale sooviga panna alus majamuuseumi-uurimiskeskuse rajamiseks. 1. juulil sureb Elo Tuglas.

Friedebert Tuglas sureb 15. aprillil.

Marie Under saab koos Artur Adsoniga koha Vårbergi püsiravihaiglas

Sureb Marie Underi abikaasa Artur Adson

Marie Under sureb ööl vastu 25. septembrit ja maetakse Stockholmi Metsakalmistule

Marie Underi sünnimaja Tallinnas, Koidu 46 seisnud 1872. aastal ehitatud elamu, lammutatakse ööl vastu 3. juulit

Marie Under, Artur Adson, Berta Under ja Hedda Hakker maetakse 9. juunil ümber Rahumäe surnuaiale perekonna hauaplatsile