• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 1890-1892

    Juhan Liiv töötab Tartus ajalehe “Olevik” toimetuses.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 30. aprill 1864

    Riidma külas Peipsi rannikul sünnib Juhan Liiv.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1875

    Juhan Liiv hakkab käima Naelavere külakoolis

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 30. jaanuar 1878

    (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) sündis Anton Hansen Järvamaal Tammsaare-Põhja talu 10-lapselises talupere 4 lapsena.

  • 1879

    Juhan Liiv asub õppima Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingud jäävad lõpetamata.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1882

    Juhan Liivist saab abiõpetaja Avispea vallakoolis. Ta asendab seal oma haigestunud venda Jakobit.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

  • 1885

    Juhan Liiv kohtab Liisa Marie Goldingut ning armub. Algab kaheksa aastat kestnud kirjavahetus.

  • 1885

    Trükis ilmub esimene Juhan Liivi luuletus “Maikuu öö.”

  • 1885

    Liiv asub tööle ajalehe “Virulane” toimetusse Tallinnas. Tema kolleegiks on Eduard Vilde.

  • 1886

    asus õppima Sääsküla külakooli

  • 1886

    Liiv õpib mõned kuud H. Treffneri koolis.

  • 1887

    Liiv asub tööle “Sakala” toimetusse Viljandis.

  • 1888

    1888 õppis Prümli vallakoolis

  • 1892

    Tammsaare asus õppima Väike-Maarja kihelkonnakoolis

  • 1892

    Juhan Liiv otsustab hakata kutseliseks kirjanikuks, üürib pööningukambri Tartus Hetzeli tänaval ning kirjutab kaheksa päevaga jutustuse “Vari”

  • Kevad 1894

    Juhan Liiv viibib kolm kuud ravil Tartu närvikliinikus, diagnoosiks dementia praecox. Järgnevalt elab ta aastaid Alatskivil oma venna juures lapsepõlvekodus. Avalikkus peab teda surnuks.

  • 1898

    Tammsaare asus õppima Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis

  • 1900

    Tammsaare debüteeris ajalehes Postimees proosapalaga “Kilgivere Kustas”

  • 1902

    Anton Hansen hakkas kasutama pseudonüümi A. H. Tammsaare

  • 1903

    Tammsaare alustas tööd ajalehes “teataja” kohalike uudiste toimetajana

  • 1903

    Unustusse vajunud Juhan Liiv ilmub taas avalikkuse ette. Ta liigub ringi kultuuriringkondades ning tema teosed ilmuvad jälle ajakirjanduses.

  • 1904

    Ajalehe “Uus aeg” kaasandena ilmub Juhan Liivi varasemat loomingut koondav “Juhan Liivi kirjatööde kogu.”

  • 1907

    Tammsaare asub õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õpib ta kuni 1911, kuid haigestub lõpueksamite ajal ning diplom jääb saamata.

  • 1907

    ilmuvad Tammsaare esimesed teosed “Uurimisel” ja “Raha-auk. Pildid Läänemaalt”

  • 1909

    Eraldiseisvate raamatutena ilmuvad Juhan Liivi laastukogu “Elu sügavusest” ja “Juhan Liivi luuletused.”

  • 1910

    Tammsaare pälvis Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinna novelli “Noored hinged” eest

  • 1912

    Tammsaare suundub tiisikuseravile Kaukaasiasse, kust naaseb 1913. aastal ja asub elama venna juurde Koitjärvele

  • 1. detsember 1913

    Juhan Liiv sureb. Ta on maetud Alatskivi kalmistule.

  • 1914

    Kirurg prof. Mannteuffel opereerib Tammsaarel kaksteisõrmikuhaavandit

  • 1921

    Tammsaare perre sünnib esimene laps, tütar Riita

  • 1920

    Tammsaare abiellub neiu Käthe Weltmaniga

  • 1922

    Ilmub Tammsaare esimene romaan “Kõrboja peremees”

  • 1926

    Ilmub “Tõe ja õiguse” I osa

  • 1928

    Tammsaare ja Käthe saavad teise lapse, sünnib poeg Eerik

  • 1936

    Tammsaarele püstitatakse Albu vallas monument

  • 1939

    Ilmub Tammsaare viimane romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”

  • 1. märts 1940

    Tammsaare sureb oma kodus töölaua taga 62-aastaselt

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English