• 4.märts 1865

    Eduard Vilde sünnib Lääne-Virumaal Pudiveres. Samal aastal kolitakse Muuga mõisa (Lääne-Virumaa), kus tulevane kirjanik veedab oma lapsepõlve. Just see maastik on andnud ainest ka Vilde ainsale lastejutustusele “Minu esimesed triibulised”.

  • 30. jaanuar 1878

    (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) sündis Anton Hansen Järvamaal Tammsaare-Põhja talu 10-lapselises talupere 4 lapsena.

  • 1883

    18-aastane Vilde saab oma esimese töökoha ajaleht “Virulane” toimetusse Tallinnas. Sealt algab Vilde ajakirjaniku ja kirjaniku karjäär. Lehes ilmuvad muu töö kõrval ka Vilde esimesed algupärased põnevus- ja naljajutud.

  • 1886

    asus õppima Sääsküla külakooli

  • 1887

    Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

  • 1888

    1888 õppis Prümli vallakoolis

  • 1889-1892

    Juba kuulsust kogunud noor kirjanik Vilde lahkub Eestist laia maailma. Pärast väikest peatust Riias sõidab ta Berliini. Berliini-aastad vormisid kirjanikust naisõiguslase ja sotsiaaldemokraadi. Sellel perioodil kirjutab Vilde suurema osa oma kergemakoelisest naljaloomingust, teiste seas suure kirjandusliku skandaali esile kutsunud sotsiaalse pilke sugemetega “Suguvend Johannese” (1892).

  • 1891

    Berliinis elades abiellub Vilde noore sakslanna Antonie Gronauga (1869-1934). Pärast kiiret lahkuminekut sai kirjanik ametliku lahutuse alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvasemaks veaks.

  • 1892

    Tammsaare asus õppima Väike-Maarja kihelkonnakoolis

  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1896

    Postimehes alustab ilmumist Vilde läbimurderomaan “Külmale maale”. Esiotsa järjejutuna ilmunud teos antakse veel samal aastal ka eraldi raamatuna välja.

  • 1898

    Tammsaare asus õppima Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis

  • 1899–1902

    õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

  • 1900

    Tammsaare debüteeris ajalehes Postimees proosapalaga “Kilgivere Kustas”

  • 1900

    Vilde suundub Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse. Reisi peamine eesmärk on külastada Pariisis toimuvat maailmanäitust ja sellest vähe käinud ja näinud eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri “Kaks kuud Kesk-Euroopas” ilmub 1900-1902 Eesti Postimehes lisas.

  • 1902

    Anton Hansen hakkas kasutama pseudonüümi A. H. Tammsaare

  • 1902

    Järjejutuna alustab ilmumist Vilde esimene ajalooline romaan “Mahtra sõda”. Enneolematult populaarseks saanud teos tegi Vildest 20. sajandi alguses ühe menukama ja mõjukama kirjaniku. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on mõjutanud ka eestlaste ajalookäsitlust, sellest on saanud meie rahvusidentiteedi oluline alustekst.

  • 1903

    Tammsaare alustas tööd ajalehes “teataja” kohalike uudiste toimetajana

  • 1903

    sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

  • 1903–1905

    töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

  • 1904

    Vilde tutvub Linda Jürmanniga (1880-1966), kellest saab tema elukaaslane ja hilisem abikaasa. Linda on üks esimesi eesti naisajakirjanikke, aktiivne naisõiguslane, hilisemalt poliitikas tegev. Ta tõlgib ja toimetab kirjandust ning on Vildele manageriks.

  • 1905–1907

    töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

  • 1906-1911

    Eduard Vilde on sunnitud koos elukaaslase Linda Jürmanniga revolutsioonimeelsuse tõttu riigist lahkuma. Tsaarivalitsus kuulutab kirjaniku tagaotsitavaks. Vildest saab 11. aastaks pagulane. Ta elas Helsingis, Zürichis, Stuttgardis, Münchenis, Kopenhaagenis, New Yorgis jm.

  • 1907

    Tammsaare asub õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õpib ta kuni 1911, kuid haigestub lõpueksamite ajal ning diplom jääb saamata.

  • 1907

    ilmuvad Tammsaare esimesed teosed “Uurimisel” ja “Raha-auk. Pildid Läänemaalt”

  • 1907

    alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

  • 1907

    sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

  • 1908

    töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

  • 1909–1911

    viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

  • 1910

    Tammsaare pälvis Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinna novelli “Noored hinged” eest

  • 1911–1914

    kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

  • 1911

    Pärast vintsutusi Ameerikas tulevad Vilded tagasi kodusesse Euroopasse ja asuvad elama Taani. Kõige stabiilsem elu pagulusperioodist möödubki Vildel Kopenhaagenis (1911-1917). Seal valmivad mitmed eesti kirjanduse tippteosed.

  • 1911

    Eduard Vilde jõuab New Yorki, kus teda aga USA Immigratsioonivõimud valesüüdistuse tõttu ei lase maale siseneda. Ta veedab peaaegu kuu aega Ellis Islandil immigrantidele mõeldud eeluurimisvanglas. Oma läbielatu on ta värvikalt kirjutanud reisikirja “Minu vangipõlv Ellis Islandil”.

  • 1912

    Tammsaare suundub tiisikuseravile Kaukaasiasse, kust naaseb 1913. aastal ja asub elama venna juurde Koitjärvele

  • 1912

    Ilmub Vilde esiknäidend “Tabamata ime” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidendi ilmajätmine Eesti Kirjanduse Seltsi auhindadest ja Vildele vaid toetusraha määramine tekitas suure skandaali.

  • 22.10.1912 (vkj)

    ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

  • 1912

    saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

  • 1913

    ilmub “Kevade” teine osa.

  • 1913

    ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

  • 1913

    Ilmub Eduard Vilde teine näidend -“Pisuhänd” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidend oli nö vastulöök “Tabamata ime” skandaalile ja see pidi muuhulgas parodeerima eesti kirjanduse auhindamisesüsteemi.

  • 1914

    ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

  • 1914

    Kirurg prof. Mannteuffel opereerib Tammsaarel kaksteisõrmikuhaavandit

  • 1914–1918

    on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

  • 1918

    ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

  • 1916

    Ilmub Vilde “Mäeküla piimamees”. Kopenhaageni perioodi kolmas suurteos tähistab ühtlasi eesti kirjanduse psühholoogilise romaani algust. Teose olulised teemad on naisemantsipatsioon, raha mõju inimpsüühikale, linna ja maa sümboolika jms. Tänapäeva kirjanduses käsitletakse teost ka eesti esimese erootilise romaanina.

  • 1917

    Pärast olude kergenemist saab Eduard Vilde koos elukaaslase Lindaga naasta Eestisse. Mõlemad sukelduvad aktiivselt poliitikasse (nad on Sotsiaaldemokraatliku partei liikmed) ja hakkavad tööle iseseisva Eesti riigi loomise nimel.

  • 2.07.1917 (vkj)

    abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

  • 11.04.1918 (ukj)

    sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

  • 1918

    vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

  • 1919

    ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

  • 1919

    Eduard Vildest saab üleöö Eesti Vabariigi diplomaatiline saadik Berliinis. Tema ülesandeks saab Kesk-Euroopa riikidelt Eestile de jure tunnustuse saamine. Vilde töötab diplomaadina 1919-1920. Kuni 1923. aastani jääb ta Berliini elama vabakutselise ajakirjanikuna.

  • 1919–1920

    töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

  • 1920

    ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

  • 1921

    Tammsaare perre sünnib esimene laps, tütar Riita

  • 1920

    Tammsaare abiellub neiu Käthe Weltmaniga

  • 1921

    on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

  • 1922

    ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

  • 1922

    Ilmub Tammsaare esimene romaan “Kõrboja peremees”

  • 1922

    saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

  • 1925

    Eduard Vildel tekib 1925. aasta suvel Narva-Jõesuus salasuhe juuditar Rahel Uschmarowiga (1885-1966). Nende keeruline ja dramaatiline suhe kestab pausidega 1933. aasta kevadeni. Vilde peab naist oma elu lõpu viimaseks muusaks ja on ta kirjutanud novelli “Casanova jätab jumalaga” peategelaseks (Mirjam Goldiks).

  • 4. märts 1925

    Üle Eesti tähistatakse suurejooneliselt Eduard Vilde 60. sünnipäeva.

  • 1926

    Ilmub “Tõe ja õiguse” I osa

  • 1927.a november

    Eduard Vilde kolib koos abikaasa Linda Vilde ja ämma Kai Jürmanniga Kadriorgu valitsuse poolt kingitud korterisse. Praegu asub selles kirjaniku majamuuseum.

  • 1928

    Tammsaare ja Käthe saavad teise lapse, sünnib poeg Eerik

  • 1929

    Tartu Ülikool tunnustab Eduard Vildet audoktori tiitliga. Vilde on esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse saab.

  • 1933

    ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

  • 1930

    ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

  • 1933

    Eduard Vilde sureb jõulupühade ajal 68. aastaselt. Ta maetakse esimese inimesena Tallinna Metsakalmistule.

  • 1936

    Tammsaarele püstitatakse Albu vallas monument

  • 1936

    valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

  • 1937

    tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

  • 1937–1940

    avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

  • 1939

    Ilmub Tammsaare viimane romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”

  • 1. märts 1940

    Tammsaare sureb oma kodus töölaua taga 62-aastaselt

  • 1945

    omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

  • 23.03.1953

    sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English