• 4.märts 1865

    Eduard Vilde sünnib Lääne-Virumaal Pudiveres. Samal aastal kolitakse Muuga mõisa (Lääne-Virumaa), kus tulevane kirjanik veedab oma lapsepõlve. Just see maastik on andnud ainest ka Vilde ainsale lastejutustusele “Minu esimesed triibulised”.

  • 1883

    18-aastane Vilde saab oma esimese töökoha ajaleht “Virulane” toimetusse Tallinnas. Sealt algab Vilde ajakirjaniku ja kirjaniku karjäär. Lehes ilmuvad muu töö kõrval ka Vilde esimesed algupärased põnevus- ja naljajutud.

  • 2. märts 1886

    (vana kalendri järgi 18. veebruaril) sünnib Ahja puusepa Jüri Mihkelsoni perre teine poeg Friedebert Mihkelson, hilisema kirjaniku- ja kodanikunimega Friedebert Tuglas

  • 1889-1892

    Juba kuulsust kogunud noor kirjanik Vilde lahkub Eestist laia maailma. Pärast väikest peatust Riias sõidab ta Berliini. Berliini-aastad vormisid kirjanikust naisõiguslase ja sotsiaaldemokraadi. Sellel perioodil kirjutab Vilde suurema osa oma kergemakoelisest naljaloomingust, teiste seas suure kirjandusliku skandaali esile kutsunud sotsiaalse pilke sugemetega “Suguvend Johannese” (1892).

  • 1891

    Berliinis elades abiellub Vilde noore sakslanna Antonie Gronauga (1869-1934). Pärast kiiret lahkuminekut sai kirjanik ametliku lahutuse alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvasemaks veaks.

  • 1895

    Mihkelsonid kolivad jüripäeval Otepääle Tamme mõisa kõrtsi. Suvel sureb Tuglase väikevend Johannes (sünd. 1892). 1896 läheb Tuglas Maaritsa õigeusu kihelkonnakooli (Prangli vene kirikukool) ja aasta hiljem Uderna ministeeriumikooli

  • 1896

    Postimehes alustab ilmumist Vilde läbimurderomaan “Külmale maale”. Esiotsa järjejutuna ilmunud teos antakse veel samal aastal ka eraldi raamatuna välja.

  • 1900

    Vilde suundub Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse. Reisi peamine eesmärk on külastada Pariisis toimuvat maailmanäitust ja sellest vähe käinud ja näinud eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri “Kaks kuud Kesk-Euroopas” ilmub 1900-1902 Eesti Postimehes lisas.

  • 1901

    Mihkelsonid kolivad Tartusse Tallinna tänavale. Sureb Tuglase vend Karl Eduard (sünd. 1881), “Väikese Illimari” Karla. Friedebert Tuglase esimene trükiproov: lastejutt „Siil“ „Lastelehes“

  • 1902

    Järjejutuna alustab ilmumist Vilde esimene ajalooline romaan “Mahtra sõda”. Enneolematult populaarseks saanud teos tegi Vildest 20. sajandi alguses ühe menukama ja mõjukama kirjaniku. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on mõjutanud ka eestlaste ajalookäsitlust, sellest on saanud meie rahvusidentiteedi oluline alustekst.

  • 1904

    Vilde tutvub Linda Jürmanniga (1880-1966), kellest saab tema elukaaslane ja hilisem abikaasa. Linda on üks esimesi eesti naisajakirjanikke, aktiivne naisõiguslane, hilisemalt poliitikas tegev. Ta tõlgib ja toimetab kirjandust ning on Vildele manageriks.

  • 1904–1905

    Tuglas õpib Treffneri gümnaasiumis ja osaleb kirjastusliku „aktsiaseltsi“ loomises, mis saab lõpuks nimeks Noor-Eesti. Ta saab tuttavaks Tartu närvikliinikus ravil viibiva Juhan Liiviga

  • 1905

    Revolutsiooniaasta! Ilmub Noor-Eesti I album. Friedebert Tuglas sõidab esimest korda Peterburi ja Soome. Ta on kihutuskõneleja rahvakoosolekuil Tartus, Lääne- ja Harjumaal. 11. detsembril Tuglas arreteeritakse: järgnevad kuud Toompea vanglas.

  • 1906-1911

    Eduard Vilde on sunnitud koos elukaaslase Linda Jürmanniga revolutsioonimeelsuse tõttu riigist lahkuma. Tsaarivalitsus kuulutab kirjaniku tagaotsitavaks. Vildest saab 11. aastaks pagulane. Ta elas Helsingis, Zürichis, Stuttgardis, Münchenis, Kopenhaagenis, New Yorgis jm.

  • 1906

    Tuglas vabaneb vanglast päev enne 20. sünnipäeva; elab kevadel Aleksander Netliefi nime all Peterburis. Ilmub Tuglase „Hingemaa“, valmisid „Meri“ ja „Suve öö armastus“. Sügisel põgeneb Tuglas arreteerimisohu eest Helsingisse: algab 11 aastat väldanud pagulus erinevais Euroopa riikides, mille vältel ta sageli salaja Eestis käib.

  • 1911

    Pärast vintsutusi Ameerikas tulevad Vilded tagasi kodusesse Euroopasse ja asuvad elama Taani. Kõige stabiilsem elu pagulusperioodist möödubki Vildel Kopenhaagenis (1911-1917). Seal valmivad mitmed eesti kirjanduse tippteosed.

  • 1911

    Eduard Vilde jõuab New Yorki, kus teda aga USA Immigratsioonivõimud valesüüdistuse tõttu ei lase maale siseneda. Ta veedab peaaegu kuu aega Ellis Islandil immigrantidele mõeldud eeluurimisvanglas. Oma läbielatu on ta värvikalt kirjutanud reisikirja “Minu vangipõlv Ellis Islandil”.

  • 1912

    Ilmub Vilde esiknäidend “Tabamata ime” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidendi ilmajätmine Eesti Kirjanduse Seltsi auhindadest ja Vildele vaid toetusraha määramine tekitas suure skandaali.

  • 1913

    Ilmub Eduard Vilde teine näidend -“Pisuhänd” (kirjutatud Kopenhaagenis). Näidend oli nö vastulöök “Tabamata ime” skandaalile ja see pidi muuhulgas parodeerima eesti kirjanduse auhindamisesüsteemi.

  • 1913

    Estonia teatrimaja avamispidustused. Tuglas osaleb seal salaja.

  • 1914

    Ilmub Tuglase „Popi ja Huhuu“

  • 1914–1918

    Esimene maailmasõda

  • 1916

    Ilmub Vilde “Mäeküla piimamees”. Kopenhaageni perioodi kolmas suurteos tähistab ühtlasi eesti kirjanduse psühholoogilise romaani algust. Teose olulised teemad on naisemantsipatsioon, raha mõju inimpsüühikale, linna ja maa sümboolika jms. Tänapäeva kirjanduses käsitletakse teost ka eesti esimese erootilise romaanina.

  • 1917

    Pärast olude kergenemist saab Eduard Vilde koos elukaaslase Lindaga naasta Eestisse. Mõlemad sukelduvad aktiivselt poliitikasse (nad on Sotsiaaldemokraatliku partei liikmed) ja hakkavad tööle iseseisva Eesti riigi loomise nimel.

  • 1917

    Tuglas tuleb Veebruarirevolutsiooni järel Petrogradi kaudu kodumaale. Ta peab 6. mail avaliku loeng „Revolutsioon ja kirjandus“ Tallinnas „Estonias“. Ilmub novell “Taevased ratsanikud“.

  • 1918

    Legendaarne Siuru-suvi Saare talus Pühajärvel: suvitamas Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu.

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Toimub siurulaste väljasõit Pühajärvele ja suvitus Birkenruh´s.

  • 1918–1920

    Eesti Vabadussõda

  • 1918

    Septembris abiellub Friedebert Tuglas Emma Elisabet Oinasega, keda tunneme edaspidi kui Elo Tuglast.

  • 1919

    Eduard Vildest saab üleöö Eesti Vabariigi diplomaatiline saadik Berliinis. Tema ülesandeks saab Kesk-Euroopa riikidelt Eestile de jure tunnustuse saamine. Vilde töötab diplomaadina 1919-1920. Kuni 1923. aastani jääb ta Berliini elama vabakutselise ajakirjanikuna.

  • 1919

    Toimub esimene eesti kirjanike kongress. 1922 asutatakse Eesti Kirjanikkude Liit. Tuglas on aastatel 1923–1939 viiel korral selle esimeheks.

  • 1921

    Asutatakse „Tarapita“, Tuglas saab selle ajakirja toimetajaks (1921–1922)

  • 1923

    Tuglas algatab ajakirja Looming asutamise ja saab selle toimetajaks.

  • 1925

    Eduard Vildel tekib 1925. aasta suvel Narva-Jõesuus salasuhe juuditar Rahel Uschmarowiga (1885-1966). Nende keeruline ja dramaatiline suhe kestab pausidega 1933. aasta kevadeni. Vilde peab naist oma elu lõpu viimaseks muusaks ja on ta kirjutanud novelli “Casanova jätab jumalaga” peategelaseks (Mirjam Goldiks).

  • 4. märts 1925

    Üle Eesti tähistatakse suurejooneliselt Eduard Vilde 60. sünnipäeva.

  • 1927.a november

    Eduard Vilde kolib koos abikaasa Linda Vilde ja ämma Kai Jürmanniga Kadriorgu valitsuse poolt kingitud korterisse. Praegu asub selles kirjaniku majamuuseum.

  • 1927

    Ilmub Tuglase „Juhan Liiv“ – esimene kirjanikumonograafia Eestis

  • 1928

    Tuglas reisib Itaalias, Hispaanias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. 1928–1930 ilmub Tuglase „Teekond Põhja-Aafrika“ I–III.

  • 1929

    Tartu Ülikool tunnustab Eduard Vildet audoktori tiitliga. Vilde on esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse saab.

  • 1933

    Eduard Vilde sureb jõulupühade ajal 68. aastaselt. Ta maetakse esimese inimesena Tallinna Metsakalmistule.

  • 1937

    Friedebert Tuglas ja Marie Under valitakse rahvusvahelise PEN-klubi Londoni osakonna auliikmeiks.

  • 1937

    Ilmub Tuglase romaan „Väike Illimar“ (täiendatud trükk 1939).

  • 1939

    1939–1945 Teine maailmasõda

  • 21. juunil 1940

    toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis: ametisse asus Johannes Varese “rahvavalitsus”.

  • 1944

    Sõjas Tartu-kodu kaotanud Tuglased kolivad hilissügisel Tallinna Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni endisesse koju.

  • 1950

    Toimub kirjandusliku pärandi ümberhindamine: Tuglas heidetakse välja Kirjanike Liidust; temast saab põlualune.

  • 1955

    Tuglast hakatakse taas kirjaniku ja kodanikuna tunnustama. 1957–1962 ilmuvad Tema „Teosed“

  • 1970

    Tuglas asutab novelliauhinna ja teeb testamendi, millega pärandab oma kultuurikogud Teaduste Akadeemiale sooviga panna alus majamuuseumi-uurimiskeskuse rajamiseks. 1. juulil sureb Elo Tuglas.

  • 1971

    Friedebert Tuglas sureb 15. aprillil.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English