• 24. detsember 1843

    Vana kalendri järgi 12.detsembril sünnib Vändra köstrimajas köster Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Annette Juliana Emilie Jannseni (sünd. Koch; 1821-1890) esimese lapsena tütar Lydia

  • 6. jaanuar 1844

    ristitakse Jannsenite esiklaps, kes saab nimeks Lydia Emilie Florentine.

  • 1854

    hakkab ” Perno Postimehe” toimetustöös abistama isa Johann Voldemar Jannsenit; augustis alustab õpinguid Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetab 1861. a. detsembris väga hea lõputunnistusega

  • 1863

    novembri viimasel päeval saab ilmumisloa Lydia esimene raamat „Ojamölder ja temma minnia. Üks jut Eestirahva rõmuks ja õppetuseks, mis Lydia Jannsen üllespannud“

  • 1864

    jaanuarikuu ilmuvad Tartus „Eesti Postimehe“ ja selle lisalehtede „Eesti Postimehhe juttotubba“ ja „Missonär ehk sõnnumed pagganatest“ esimesed numbrid; Lydia rakendub isa parema käena toimetustöösse

  • 1865

    juuli lõpul (28.07) debüteerib Lydia luuletajana: „Eesti Postimehes“ ilmub nimemärgi L. all luuletus „Koddo“ (Meil aiaäärne tänavas)

  • 1866

    märtsi lõpul saab ilmumisloa Kuressaares trükitud Lydia esimene luulekogu „Vaino-Lilled“;

  • 1867

    märtsis katsetab Lydia oma kirjanikunime trükisõnas: „Eesti Postimehhe juttotoas“ ilmuvad luuletused „Eesti muld ja eesti südda“, „Jä`vait ja kannata“ ja „Siis tulleb kevvade“ lühendallkirjaga L. K..d.la

  • 1867

    juulikuul saab Lydia teine luulekogu „Emmajöe Öpik“ ilmumisloa

  • 1867

    oktoobris saab ilmumisloa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise raamat“ I. Lugemik muudab laialt tuntuks poetessi kaksteist luuletust ja on esmakordselt täielikul kujul esineva autorinimega Lydia Koidula märgitud

  • 1867-1873

    novembris kirjutab F. R. Kreutzwaldile esimest korda oma nime Lydia Jannsen all. Alguse saab nende pea 6 aastat kestnud elav kirjavahetus

  • 1869

    avaldab Wilhelm Schott ajakirja „Magazin für die Literatur des Auslandes“ 10. numbris pealkirja all „Das nationale Ehstenthum“ Y.S.Yrjö-Koskineni artikli „Viron kirjallisuus“ tõlke ja 24. numbris viie Koidula luuletuse tõlked; Koidula lööb isa kõrval agaralt kaasa “Vanemuise” seltsis esimese eesti üldlaulupeo korraldamises, mis toimub 18.- 20.juunini Tartus. Laulupeol kõlavad ka Koidula sõnadele loodud laulud „Mo issama on minno arm“ ja „Sind surmani“

  • 1870

    jaanipäeval, 24. juunil esietendub „Vanemuise“ seltsi 5. aastapäevaks Koidula adopteeritud näitemäng „Saaremaa Onupoeg“:EESTI RAHVUSLIKU TEATRI ALGUS

  • 1870

    mihklipäeval, 29. septembril esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula algupärane näitemäng „Maret ja Miina ehk Kosjakased“; alustab näidendi „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“ kirjutamist

  • 1871

    juunikuu algul esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula kolmas algupärane näitemäng „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“

  • 1871

    Koidula sõidab 11. juunil koos isa, vend Harry ja arstiteaduse üliõpilase Eduard Michelsoniga Pihkva kaudu Riiga, laevareisil Tartust Pihkvasse palub E. Michelson Koidula kätt. Edasi jätkub laevareis koos isa ja vennaga Tallinna kaudu Helsingisse, kus vastuvõtjateks on Antti Almberg ja Thiodolf Rein

  • 1871

    Helsingi-lähedases Alppilas toimub 27. juunil pidulik lõunasöök, kus tutvub Juhana Vilhelm Snellmani, Elias Lonnröti ja teiste nimekate Soome ühiskonna- ja kultuuritegelastega; 28. juunil sõidavad Jannsenid tutvumisreisile mööda Soomet: käiakse Hämeenlinnas, Tamperes, Hyvikkälä külas C. G. Svani juures,Hakoiste aadlimõisas, Leppälahtis Y. S. Yrjö- Koskineni kodumõisas ja jõutakse Viiburi ning Peterburi kaudu 8. juulil tagasi Tartusse

  • 1873

    veebruarikuu 19-ndal päeval kell 11 laulatatakse Tartus Jannsenite kodus Eduard Michelsoniga ja noorpaar kolib samal päeval Kroonlinna; 19. veebruaril saadab Kreutzwald Koidula palvel tagasi kõik Koidula kirjad

  • 1874

    ilmub eri raamatuna Koidula jutustus „Martiniiko ja Korsika“; 2. jaanuaril valitakse Koidula Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks

  • 1876

    sügisel 1876 saab E. Michelson kaheaastase õppestipendiumi Saksamaale ja Austriasse, oktoobri alguses reisivad Michelsonid koos Hansuga (jätnud 4-kuuse Hedda Tartusse vanavanemate juurde) Breslausse; 10. novembril hakkab „Eesti Postimehe lisalehes“ ilmuma jätkartikkel „Reisikirjad”

  • 1877-1878

    Koidula lahkub koos perega Breslaust, peatutakse Dresdenis, Leipzigis, Frankfurdis Maini ääres, Heidelbergis, Karlsruhes, Strasburgis, Freiburgis ja 21. detsembril jõutakse Viini, kus 23. jaanuaril 1878 sünnib tütar Anna

  • 1878

    Tartus sureb 29. juulil difteeriasse Koidula poeg Hans Voldemar ja maetakse järgmisel päeval Tartu Maarja surnuaiale

  • 1880

    Koidula kirjutab näidendi „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja viibib neli päeva Tallinnas, et osaleda „Kosjaviinade“ eelproovides (näidend jääb siiski laulupeol ette kandmata) 11.-13. juunini võtab Tallinnas osa 3. üldlaulupeost

  • 1880

    septembris õnnitleb Peterburis F. J. Wiedemanni tema keeleteadusliku tegevuse 50-ndal aastapäeval siidlindile kirjutatud luulevormis pühendusega

  • 1881

    Koidula osaleb koos tütardega J. V. Jannseni 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubelil Tallinnas; 28. augustil loobub J. Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametist ja Koidula, J. V. Jannsen, H. Rosenthal jt. mõttekaaslased astuvad EKmS-ist välja

  • 1883

    Koidulale tehakse Peterburis rinnavähioperatsioon; 12. detsembril tähistab Koidula perekonna ringis oma 40. sünnipäeva.

  • 1884

    veebruaris sünnib surnult ja maetakse Kroonlinna kalmistule Michelsonide viimane laps, poeg Max; Koidula on pärast sünnitust paar kuud voodihaige;enne jõule kukub õnnetult, tervis halveneb veelgi.

  • 1885

    juunis-juulis on Koidula koos tütardega terviseparandusreisil Kuressaares, seejärel halveneb tervis järsult ja septembrist saadik on voodihaige.

  • 2. märts 1886

    (vana kalendri järgi 18. veebruaril) sünnib Ahja puusepa Jüri Mihkelsoni perre teine poeg Friedebert Mihkelson, hilisema kirjaniku- ja kodanikunimega Friedebert Tuglas

  • 1886

    kirjutab luuletuse „Enne surma - Eestimaale!“ ja 30. juulil (ukj. 11. august) Koidula sureb; 2. augustil maetakse Kroonlinna Saksa kalmistule.

  • 1895

    Mihkelsonid kolivad jüripäeval Otepääle Tamme mõisa kõrtsi. Suvel sureb Tuglase väikevend Johannes (sünd. 1892). 1896 läheb Tuglas Maaritsa õigeusu kihelkonnakooli (Prangli vene kirikukool) ja aasta hiljem Uderna ministeeriumikooli

  • 1901

    Mihkelsonid kolivad Tartusse Tallinna tänavale. Sureb Tuglase vend Karl Eduard (sünd. 1881), “Väikese Illimari” Karla. Friedebert Tuglase esimene trükiproov: lastejutt „Siil“ „Lastelehes“

  • 1904–1905

    Tuglas õpib Treffneri gümnaasiumis ja osaleb kirjastusliku „aktsiaseltsi“ loomises, mis saab lõpuks nimeks Noor-Eesti. Ta saab tuttavaks Tartu närvikliinikus ravil viibiva Juhan Liiviga

  • 1905

    Revolutsiooniaasta! Ilmub Noor-Eesti I album. Friedebert Tuglas sõidab esimest korda Peterburi ja Soome. Ta on kihutuskõneleja rahvakoosolekuil Tartus, Lääne- ja Harjumaal. 11. detsembril Tuglas arreteeritakse: järgnevad kuud Toompea vanglas.

  • 1906

    Tuglas vabaneb vanglast päev enne 20. sünnipäeva; elab kevadel Aleksander Netliefi nime all Peterburis. Ilmub Tuglase „Hingemaa“, valmisid „Meri“ ja „Suve öö armastus“. Sügisel põgeneb Tuglas arreteerimisohu eest Helsingisse: algab 11 aastat väldanud pagulus erinevais Euroopa riikides, mille vältel ta sageli salaja Eestis käib.

  • 1913

    Estonia teatrimaja avamispidustused. Tuglas osaleb seal salaja.

  • 1914

    Ilmub Tuglase „Popi ja Huhuu“

  • 1914–1918

    Esimene maailmasõda

  • 1917

    Tuglas tuleb Veebruarirevolutsiooni järel Petrogradi kaudu kodumaale. Ta peab 6. mail avaliku loeng „Revolutsioon ja kirjandus“ Tallinnas „Estonias“. Ilmub novell “Taevased ratsanikud“.

  • 1918

    Legendaarne Siuru-suvi Saare talus Pühajärvel: suvitamas Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu.

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Toimub siurulaste väljasõit Pühajärvele ja suvitus Birkenruh´s.

  • 1918–1920

    Eesti Vabadussõda

  • 1918

    Septembris abiellub Friedebert Tuglas Emma Elisabet Oinasega, keda tunneme edaspidi kui Elo Tuglast.

  • 1919

    Toimub esimene eesti kirjanike kongress. 1922 asutatakse Eesti Kirjanikkude Liit. Tuglas on aastatel 1923–1939 viiel korral selle esimeheks.

  • 1921

    Asutatakse „Tarapita“, Tuglas saab selle ajakirja toimetajaks (1921–1922)

  • 1923

    Tuglas algatab ajakirja Looming asutamise ja saab selle toimetajaks.

  • 1927

    Ilmub Tuglase „Juhan Liiv“ – esimene kirjanikumonograafia Eestis

  • 1928

    Tuglas reisib Itaalias, Hispaanias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. 1928–1930 ilmub Tuglase „Teekond Põhja-Aafrika“ I–III.

  • 1937

    Friedebert Tuglas ja Marie Under valitakse rahvusvahelise PEN-klubi Londoni osakonna auliikmeiks.

  • 1937

    Ilmub Tuglase romaan „Väike Illimar“ (täiendatud trükk 1939).

  • 1939

    1939–1945 Teine maailmasõda

  • 21. juunil 1940

    toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis: ametisse asus Johannes Varese “rahvavalitsus”.

  • 1944

    Sõjas Tartu-kodu kaotanud Tuglased kolivad hilissügisel Tallinna Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni endisesse koju.

  • 1950

    Toimub kirjandusliku pärandi ümberhindamine: Tuglas heidetakse välja Kirjanike Liidust; temast saab põlualune.

  • 1955

    Tuglast hakatakse taas kirjaniku ja kodanikuna tunnustama. 1957–1962 ilmuvad Tema „Teosed“

  • 1970

    Tuglas asutab novelliauhinna ja teeb testamendi, millega pärandab oma kultuurikogud Teaduste Akadeemiale sooviga panna alus majamuuseumi-uurimiskeskuse rajamiseks. 1. juulil sureb Elo Tuglas.

  • 1971

    Friedebert Tuglas sureb 15. aprillil.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English