• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English