• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

  • 2. märts 1886

    (vana kalendri järgi 18. veebruaril) sünnib Ahja puusepa Jüri Mihkelsoni perre teine poeg Friedebert Mihkelson, hilisema kirjaniku- ja kodanikunimega Friedebert Tuglas

  • 1895

    Mihkelsonid kolivad jüripäeval Otepääle Tamme mõisa kõrtsi. Suvel sureb Tuglase väikevend Johannes (sünd. 1892). 1896 läheb Tuglas Maaritsa õigeusu kihelkonnakooli (Prangli vene kirikukool) ja aasta hiljem Uderna ministeeriumikooli

  • 1901

    Mihkelsonid kolivad Tartusse Tallinna tänavale. Sureb Tuglase vend Karl Eduard (sünd. 1881), “Väikese Illimari” Karla. Friedebert Tuglase esimene trükiproov: lastejutt „Siil“ „Lastelehes“

  • 1904–1905

    Tuglas õpib Treffneri gümnaasiumis ja osaleb kirjastusliku „aktsiaseltsi“ loomises, mis saab lõpuks nimeks Noor-Eesti. Ta saab tuttavaks Tartu närvikliinikus ravil viibiva Juhan Liiviga

  • 1905

    Revolutsiooniaasta! Ilmub Noor-Eesti I album. Friedebert Tuglas sõidab esimest korda Peterburi ja Soome. Ta on kihutuskõneleja rahvakoosolekuil Tartus, Lääne- ja Harjumaal. 11. detsembril Tuglas arreteeritakse: järgnevad kuud Toompea vanglas.

  • 1906

    Tuglas vabaneb vanglast päev enne 20. sünnipäeva; elab kevadel Aleksander Netliefi nime all Peterburis. Ilmub Tuglase „Hingemaa“, valmisid „Meri“ ja „Suve öö armastus“. Sügisel põgeneb Tuglas arreteerimisohu eest Helsingisse: algab 11 aastat väldanud pagulus erinevais Euroopa riikides, mille vältel ta sageli salaja Eestis käib.

  • 1913

    Estonia teatrimaja avamispidustused. Tuglas osaleb seal salaja.

  • 1914

    Ilmub Tuglase „Popi ja Huhuu“

  • 1914–1918

    Esimene maailmasõda

  • 1917

    Tuglas tuleb Veebruarirevolutsiooni järel Petrogradi kaudu kodumaale. Ta peab 6. mail avaliku loeng „Revolutsioon ja kirjandus“ Tallinnas „Estonias“. Ilmub novell “Taevased ratsanikud“.

  • 1918

    Legendaarne Siuru-suvi Saare talus Pühajärvel: suvitamas Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu.

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Toimub siurulaste väljasõit Pühajärvele ja suvitus Birkenruh´s.

  • 1918–1920

    Eesti Vabadussõda

  • 1918

    Septembris abiellub Friedebert Tuglas Emma Elisabet Oinasega, keda tunneme edaspidi kui Elo Tuglast.

  • 1919

    Toimub esimene eesti kirjanike kongress. 1922 asutatakse Eesti Kirjanikkude Liit. Tuglas on aastatel 1923–1939 viiel korral selle esimeheks.

  • 1921

    Asutatakse „Tarapita“, Tuglas saab selle ajakirja toimetajaks (1921–1922)

  • 1923

    Tuglas algatab ajakirja Looming asutamise ja saab selle toimetajaks.

  • 1927

    Ilmub Tuglase „Juhan Liiv“ – esimene kirjanikumonograafia Eestis

  • 1928

    Tuglas reisib Itaalias, Hispaanias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. 1928–1930 ilmub Tuglase „Teekond Põhja-Aafrika“ I–III.

  • 1937

    Friedebert Tuglas ja Marie Under valitakse rahvusvahelise PEN-klubi Londoni osakonna auliikmeiks.

  • 1937

    Ilmub Tuglase romaan „Väike Illimar“ (täiendatud trükk 1939).

  • 1939

    1939–1945 Teine maailmasõda

  • 21. juunil 1940

    toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis: ametisse asus Johannes Varese “rahvavalitsus”.

  • 1944

    Sõjas Tartu-kodu kaotanud Tuglased kolivad hilissügisel Tallinna Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni endisesse koju.

  • 1950

    Toimub kirjandusliku pärandi ümberhindamine: Tuglas heidetakse välja Kirjanike Liidust; temast saab põlualune.

  • 1955

    Tuglast hakatakse taas kirjaniku ja kodanikuna tunnustama. 1957–1962 ilmuvad Tema „Teosed“

  • 1970

    Tuglas asutab novelliauhinna ja teeb testamendi, millega pärandab oma kultuurikogud Teaduste Akadeemiale sooviga panna alus majamuuseumi-uurimiskeskuse rajamiseks. 1. juulil sureb Elo Tuglas.

  • 1971

    Friedebert Tuglas sureb 15. aprillil.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English