• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

  • 1887

    Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1899–1902

    õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

  • 1903

    sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

  • 1903–1905

    töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

  • 1905–1907

    töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

  • 1907

    alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

  • 1907

    sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

  • 1908

    töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

  • 1909–1911

    viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

  • 1911–1914

    kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

  • 22.10.1912 (vkj)

    ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

  • 1912

    saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

  • 1913

    ilmub “Kevade” teine osa.

  • 1913

    ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

  • 1914

    ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

  • 1914–1918

    on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

  • 1918

    ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

  • 2.07.1917 (vkj)

    abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

  • 11.04.1918 (ukj)

    sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

  • 1918

    vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

  • 1919

    ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

  • 1919–1920

    töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

  • 1920

    ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

  • 1921

    on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

  • 1922

    ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

  • 1922

    saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

  • 1933

    ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

  • 1930

    ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

  • 1936

    valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

  • 1937

    tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

  • 1937–1940

    avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

  • 1945

    omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

  • 23.03.1953

    sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English