• 1867-1873

    Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 07.XI 1867 L. Koidula esimene kiri Kreutzwaldile - viimane (säilinud kiri) 16.XI 1872. Kreutzwaldi viimane kiri Koidulale 12. VII 1873.

  • 1875-1886

    J. Hurt “Vana kannel” - esimene teaduslik eesti rahvalauluväljaanne.

  • 14./26. detsember 1803

    Sünnib Jõepere mõisas Kadrina kihelkonnas Rakvere lähedal Friedrich Reinhold. Ema toatüdruk Ann, isa kingsepa Juhan.

  • 1804

    Kaarli mõisas möödub Kreutzwaldi lapsepõlv.

  • 1805-1814

    Friedrich Reinhold õpib eesti keeles lugema, koos toapoiss Kotlepiga külastab Kalevipoja paiku.

  • 1815

    Mõisnik vabastab hea teenistuse eest aidamees Juhani perekonna pärisorja seisusest.

  • 1815

    Friedrich Reinhold võetakse Rakvere elementaarkooli, kus õppetöö saksa keeles. Kasutab esmakordselt perekonnanime Kreutzwald.

  • 1817-1818

    Kreutzwald õpib Rakvere kreiskoolis.

  • 1819-1823

    Kreutzwald õpib Tallinna kreiskoolis. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Rahvaluule kogumise algus.

  • 1823

    Kreutzwald teeb algkooliõpetaja eksami ja on õpetaja Tallinna II algkoolis. Õpib vanu keeli. Ilmub O. W. Masingu õpik, esimest korda kirjasõnas Õ täht.

  • 1824-1825

    Kreutzwald on koduõpetaja Peterburis.

  • 1831

    Kreutzwald Riias, Vastseliinas ja Tartus arstitudengina epideemiakolletes.

  • 1826-1833

    Fr. R. Kreutzwald õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kuulub korporatsiooni “Estonia”. Luuletab, kogub rahvaluulet, loeb saksa, inglise ja prantsuse kirjandust. Sõprusring: Kreutzwald, Faehlmann, Nocks, Jürgenson, Karell.

  • 1833

    Kreutzwald saab III järgu arstidiplomi ja asub Võrru arstiks. Abiellub Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888): lapsed Anette Adelheid (1834-1895); Marie Ottilie (1836-1851); Friedrich Alexis (1845-1910).

  • 1835-1836

    Elias Lönnroti eepos “Kalevala”. ÕESis tutvustatakse 1838. 1849. a ilmub täiendatud “Kalevala”.

  • 1839

    Kreutzwald astub Õpetatud Eesti Seltsi (1838; taastatud 1988) liikmeks.

  • 1840

    Fr. R. Faehlmanni “Sagen” - rahvusromantilise mütoloogia alus.

  • 1840

    Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat “Viina katk” (J. H. D. Zschokke järgi).

  • 1842

    Kreutzwald saadab Faehlmannile ülevaate eesti rahvariietest. Esitatakse ÕESis. Raamatuna ilmub 2012.

  • 1842

    Arstiteaduse doktor Fr. R. Faehlmann alustab Tartu Ülikoolis tööd eesti keele lektorina.

  • 1844

    Elias Lönnrot Võrus Kreutzwaldi juures külas.

  • 1847

    Kreutzwald avastab rahvaluule rikkused Setumaal. ÕESi toetuse taotlemine kogumistööks Märt Mohnile.

  • 1850

    Kreutzwald võtab vastu ÕESi ettepaneku “Kalevipoja” koostamiseks. Kreutzwald kinnitatakse Võru linnaarstiks (17 aastat ooteaega).

  • 1852

    “Dr. Friedrich Robert Fählmann`s Leben”. Esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

  • 1853

    “Kalewi Poeg” esimese versiooni käsikiri (“Alg-Kalevipoeg”).

  • 1855

    Kreutzwald valitakse Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks.

  • 1857

    Kreutzwald saab pronksmedali Vladimiri lindil haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal.

  • 1860

    Kreutzwald saab Vene Teaduste Akadeemia Demidovi II järgu preemia “Kalevipoja” eest.

  • 1860

    Ilmub Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” esimene vihik.

  • 1857-1861

    “Kalevipoeg” esitrükk, teaduslik väljaanne eesti ja saksa keeles.

  • 1861

    Ilmub “Sipelgas” autorinimega W. R. Ristmets.

  • 1862

    Fr. R. Kreutzwaldi “Kalewi poeg”. Rahvaväljaanne, ilmub Soomes, Kuopios.

  • 1864

    Kreutzwaldil on külas J. Köler, portree maalimine.

  • 1865

    Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud” - esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses. Viljandimaa saadikud Kreutzwaldi juures Aleksandrikooli asjus.

  • 1866

    Ilmub “Eestirahva Ennemuistsed jutud” - eesti kirjanduse esimene klassikaline proosaraamat. Sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit.

  • 1867

    Kreutzwald saab mälestusristi talurahvaseaduse tõlkimise eest. Kreutzwald saab mälestusristi kooleravastase võitluse eest.

  • 1868

    Kreutzwald külas Koidulal Tartus ja Koidula Võrus.

  • 1869

    F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamat” - 19. saj suurim eesti keele sõnakogu. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

  • 1870

    Kreutzwald alustab tööd poeemiga “Lembitu” (eeskujuks J. W. Widmanni “Buddha”). Ilmub postuumselt 1885 lõpetamata käsikirja järgi.

  • 1871

    Kreutzwald valitakse Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

  • 1876

    “Kalewi poeg” kolmas eestikeelne väljaanne. Kreutzwald saab Püha Anna III järgu ordeni laitmatu töö eest arstina.

  • 1833-1877

    Kreutzwaldi kutsetöö arstina, mitmekülgne tegevus rahvavalgustajana: ajakirjanik, teadlane, rahvaluule koguja, kirjanik, keelemees, tõlkija-mugandaja.

  • 1877

    Kreutzwald kolib Võrust Tartusse.

  • 1879

    Ilmub “Kodutohter” - populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte.

  • 1877-1882

    Kreutzwaldi vanaduspäevad Tartus tütre Anette Adelheid Blumbergi perekonnas.

  • 13./25. august 1882

    Kreutzwald sureb. Maetakse Tartu Jaani kalmistule.

  • 1882

    Kreutzwald on ÕESi esindajana dr Ph Karelli ametijuubelil Peterburis.

  • 1883

    Marie Under sünnib 27. märtsil (vana kalendri järgi 15. märtsil) Tallinnas.

  • 1887

    Marie Under läheb Väike-Roosikrantsi tänava lasteaeda. 1893–1898 õpib ta Tallinna saksa tütarlastekoolis (Cornelia Niclaseni viieklassiline eraalgkoolis)

  • 1892

    Marie Underi reisib esimest korda Kassarisse, külla vanavanemaile.

  • 1900

    Marie Under töötab Viru tänaval paberitarvete kaupluses ja tutvub Eduard Vildega. Koos töötavad nad 1901-1902 ajalehe Teataja toimetuses

  • 1902

    Marie Under abiellub Karl Hackeriga (Kaarel Haling) ja nad kolivad Moskva lähistele. Perre sünnib septembris tütar Dagmar.

  • 1904

    Suvel Eestis poseerib Marie Under kunstnik Ants Laikmaale. Laikmaa saadab Underi luuletused Postimehele, Mutti varjunime all ilmub „Kuidas juhtus…“

  • 1905

    Marie Underil sünnib tütar Hedda. Noor-Eesti I albumis ilmub Marie Underi „Ema laul“.

  • 1907

    Marie Under kolib Moskvast tagasi Tallinna ja pere asub elama Suur-Tartu maanteele, „Villa Torupillasse“. Ilmub esimene luuletus Marie Underi nime all Noor-Eesti II albumis.

  • 1913

    Marie Under tutvub Estonia teatrimaja avamispidustustel Arur Adsoniga. Adsonist saab tema truu saatja

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Friedebert Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Ilmub Underi esikkogu „Sonetid“

  • 1924

    Lahutatakse Marie Underi abielu Karl Hackeriga ning Under abiellub Artur Adsoniga: kodanikunimeks saab Marie Adson. Adsonid kolivad ära Suur-Tartu maanteelt „Villa Torupillast“.

  • 1929

    Leiab aset Marie Underi ja Artur Adsoni suur Euroopa-reis. Lühemaid välismaareise on mahtunud peaaegu igasse suvesse

  • 1932

    Marie Under ja Artur Adson ostavad majakrundi Nõmme-Rahumäele. 1933 valmib Nõmme-kodu; 1938 suvila Vääna-Jõesuus

  • 1941

    Marie Under kohtub noore saksa sõjaväepastori Hermann Stockiga, kes abiellub salaja 1943. aastal Underi tütre Dagmariga. Stockist saab hiljem Underi tõlkija: 1949 ilmub tema tõlkes Underi “Hääl varjust” – “Stimme aus dem Schatten”

  • 1944

    Septembris põgenevad Marie Under ja Artur Adson perega Rootsi ja elavad põgenikelaagrites

  • 1945

    Marie Under ja Artur Adson kolivad Gränna põgenikelaagrist Stockholmi Mälarhöjdenile. Marie Under hakkab tööle teatrimuuseumis, Adson asub arhiivitööle. Ilmub Underi valikkogu „Sõnasild“. Marie Under esitatakse esimest korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

  • 1953

    Marie Under vabastatakse arhiivitöölt seoses 70. aastaseks saamisega. Kodumaal on juubilar keelatud autor.

  • 1958

    Marie Underi 75. juubel. Rootsis ilmuvad „Kogutud luuletused“ ja Nõukogude Eestis autorilt luba küsimata „Valitud luuletused“

  • 1975

    Marie Under saab koos Artur Adsoniga koha Vårbergi püsiravihaiglas

  • 1977

    Sureb Marie Underi abikaasa Artur Adson

  • 1980

    Marie Under sureb ööl vastu 25. septembrit ja maetakse Stockholmi Metsakalmistule

  • 1984

    Marie Underi sünnimaja Tallinnas, Koidu 46 seisnud 1872. aastal ehitatud elamu, lammutatakse ööl vastu 3. juulit

  • 2016

    Marie Under, Artur Adson, Berta Under ja Hedda Hakker maetakse 9. juunil ümber Rahumäe surnuaiale perekonna hauaplatsile

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English