• 24. detsember 1843

    Vana kalendri järgi 12.detsembril sünnib Vändra köstrimajas köster Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Annette Juliana Emilie Jannseni (sünd. Koch; 1821-1890) esimese lapsena tütar Lydia

  • 6. jaanuar 1844

    ristitakse Jannsenite esiklaps, kes saab nimeks Lydia Emilie Florentine.

  • 1854

    hakkab ” Perno Postimehe” toimetustöös abistama isa Johann Voldemar Jannsenit; augustis alustab õpinguid Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetab 1861. a. detsembris väga hea lõputunnistusega

  • 1863

    novembri viimasel päeval saab ilmumisloa Lydia esimene raamat „Ojamölder ja temma minnia. Üks jut Eestirahva rõmuks ja õppetuseks, mis Lydia Jannsen üllespannud“

  • 1864

    jaanuarikuu ilmuvad Tartus „Eesti Postimehe“ ja selle lisalehtede „Eesti Postimehhe juttotubba“ ja „Missonär ehk sõnnumed pagganatest“ esimesed numbrid; Lydia rakendub isa parema käena toimetustöösse

  • 1865

    juuli lõpul (28.07) debüteerib Lydia luuletajana: „Eesti Postimehes“ ilmub nimemärgi L. all luuletus „Koddo“ (Meil aiaäärne tänavas)

  • 1866

    märtsi lõpul saab ilmumisloa Kuressaares trükitud Lydia esimene luulekogu „Vaino-Lilled“;

  • 1867

    märtsis katsetab Lydia oma kirjanikunime trükisõnas: „Eesti Postimehhe juttotoas“ ilmuvad luuletused „Eesti muld ja eesti südda“, „Jä`vait ja kannata“ ja „Siis tulleb kevvade“ lühendallkirjaga L. K..d.la

  • 1867

    juulikuul saab Lydia teine luulekogu „Emmajöe Öpik“ ilmumisloa

  • 1867

    oktoobris saab ilmumisloa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise raamat“ I. Lugemik muudab laialt tuntuks poetessi kaksteist luuletust ja on esmakordselt täielikul kujul esineva autorinimega Lydia Koidula märgitud

  • 1867-1873

    novembris kirjutab F. R. Kreutzwaldile esimest korda oma nime Lydia Jannsen all. Alguse saab nende pea 6 aastat kestnud elav kirjavahetus

  • 1869

    avaldab Wilhelm Schott ajakirja „Magazin für die Literatur des Auslandes“ 10. numbris pealkirja all „Das nationale Ehstenthum“ Y.S.Yrjö-Koskineni artikli „Viron kirjallisuus“ tõlke ja 24. numbris viie Koidula luuletuse tõlked; Koidula lööb isa kõrval agaralt kaasa “Vanemuise” seltsis esimese eesti üldlaulupeo korraldamises, mis toimub 18.- 20.juunini Tartus. Laulupeol kõlavad ka Koidula sõnadele loodud laulud „Mo issama on minno arm“ ja „Sind surmani“

  • 1870

    jaanipäeval, 24. juunil esietendub „Vanemuise“ seltsi 5. aastapäevaks Koidula adopteeritud näitemäng „Saaremaa Onupoeg“:EESTI RAHVUSLIKU TEATRI ALGUS

  • 1870

    mihklipäeval, 29. septembril esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula algupärane näitemäng „Maret ja Miina ehk Kosjakased“; alustab näidendi „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“ kirjutamist

  • 1871

    juunikuu algul esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula kolmas algupärane näitemäng „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“

  • 1871

    Koidula sõidab 11. juunil koos isa, vend Harry ja arstiteaduse üliõpilase Eduard Michelsoniga Pihkva kaudu Riiga, laevareisil Tartust Pihkvasse palub E. Michelson Koidula kätt. Edasi jätkub laevareis koos isa ja vennaga Tallinna kaudu Helsingisse, kus vastuvõtjateks on Antti Almberg ja Thiodolf Rein

  • 1871

    Helsingi-lähedases Alppilas toimub 27. juunil pidulik lõunasöök, kus tutvub Juhana Vilhelm Snellmani, Elias Lonnröti ja teiste nimekate Soome ühiskonna- ja kultuuritegelastega; 28. juunil sõidavad Jannsenid tutvumisreisile mööda Soomet: käiakse Hämeenlinnas, Tamperes, Hyvikkälä külas C. G. Svani juures,Hakoiste aadlimõisas, Leppälahtis Y. S. Yrjö- Koskineni kodumõisas ja jõutakse Viiburi ning Peterburi kaudu 8. juulil tagasi Tartusse

  • 1873

    veebruarikuu 19-ndal päeval kell 11 laulatatakse Tartus Jannsenite kodus Eduard Michelsoniga ja noorpaar kolib samal päeval Kroonlinna; 19. veebruaril saadab Kreutzwald Koidula palvel tagasi kõik Koidula kirjad

  • 1874

    ilmub eri raamatuna Koidula jutustus „Martiniiko ja Korsika“; 2. jaanuaril valitakse Koidula Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks

  • 1876

    sügisel 1876 saab E. Michelson kaheaastase õppestipendiumi Saksamaale ja Austriasse, oktoobri alguses reisivad Michelsonid koos Hansuga (jätnud 4-kuuse Hedda Tartusse vanavanemate juurde) Breslausse; 10. novembril hakkab „Eesti Postimehe lisalehes“ ilmuma jätkartikkel „Reisikirjad”

  • 1877-1878

    Koidula lahkub koos perega Breslaust, peatutakse Dresdenis, Leipzigis, Frankfurdis Maini ääres, Heidelbergis, Karlsruhes, Strasburgis, Freiburgis ja 21. detsembril jõutakse Viini, kus 23. jaanuaril 1878 sünnib tütar Anna

  • 1878

    Tartus sureb 29. juulil difteeriasse Koidula poeg Hans Voldemar ja maetakse järgmisel päeval Tartu Maarja surnuaiale

  • 1880

    Koidula kirjutab näidendi „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja viibib neli päeva Tallinnas, et osaleda „Kosjaviinade“ eelproovides (näidend jääb siiski laulupeol ette kandmata) 11.-13. juunini võtab Tallinnas osa 3. üldlaulupeost

  • 1880

    septembris õnnitleb Peterburis F. J. Wiedemanni tema keeleteadusliku tegevuse 50-ndal aastapäeval siidlindile kirjutatud luulevormis pühendusega

  • 1881

    Koidula osaleb koos tütardega J. V. Jannseni 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubelil Tallinnas; 28. augustil loobub J. Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametist ja Koidula, J. V. Jannsen, H. Rosenthal jt. mõttekaaslased astuvad EKmS-ist välja

  • 1883

    Marie Under sünnib 27. märtsil (vana kalendri järgi 15. märtsil) Tallinnas.

  • 1883

    Koidulale tehakse Peterburis rinnavähioperatsioon; 12. detsembril tähistab Koidula perekonna ringis oma 40. sünnipäeva.

  • 1884

    veebruaris sünnib surnult ja maetakse Kroonlinna kalmistule Michelsonide viimane laps, poeg Max; Koidula on pärast sünnitust paar kuud voodihaige;enne jõule kukub õnnetult, tervis halveneb veelgi.

  • 1885

    juunis-juulis on Koidula koos tütardega terviseparandusreisil Kuressaares, seejärel halveneb tervis järsult ja septembrist saadik on voodihaige.

  • 1886

    kirjutab luuletuse „Enne surma - Eestimaale!“ ja 30. juulil (ukj. 11. august) Koidula sureb; 2. augustil maetakse Kroonlinna Saksa kalmistule.

  • 1887

    Marie Under läheb Väike-Roosikrantsi tänava lasteaeda. 1893–1898 õpib ta Tallinna saksa tütarlastekoolis (Cornelia Niclaseni viieklassiline eraalgkoolis)

  • 1892

    Marie Underi reisib esimest korda Kassarisse, külla vanavanemaile.

  • 1900

    Marie Under töötab Viru tänaval paberitarvete kaupluses ja tutvub Eduard Vildega. Koos töötavad nad 1901-1902 ajalehe Teataja toimetuses

  • 1902

    Marie Under abiellub Karl Hackeriga (Kaarel Haling) ja nad kolivad Moskva lähistele. Perre sünnib septembris tütar Dagmar.

  • 1904

    Suvel Eestis poseerib Marie Under kunstnik Ants Laikmaale. Laikmaa saadab Underi luuletused Postimehele, Mutti varjunime all ilmub „Kuidas juhtus…“

  • 1905

    Marie Underil sünnib tütar Hedda. Noor-Eesti I albumis ilmub Marie Underi „Ema laul“.

  • 1907

    Marie Under kolib Moskvast tagasi Tallinna ja pere asub elama Suur-Tartu maanteele, „Villa Torupillasse“. Ilmub esimene luuletus Marie Underi nime all Noor-Eesti II albumis.

  • 1913

    Marie Under tutvub Estonia teatrimaja avamispidustustel Arur Adsoniga. Adsonist saab tema truu saatja

  • 1917

    Sünnib „Siuru“: albumi-koguteose ideest jõutakse ühingu asutamiseni. Friedebert Tuglas ja Marie Under armuvad teineteisesse. Ilmub Underi esikkogu „Sonetid“

  • 1924

    Lahutatakse Marie Underi abielu Karl Hackeriga ning Under abiellub Artur Adsoniga: kodanikunimeks saab Marie Adson. Adsonid kolivad ära Suur-Tartu maanteelt „Villa Torupillast“.

  • 1929

    Leiab aset Marie Underi ja Artur Adsoni suur Euroopa-reis. Lühemaid välismaareise on mahtunud peaaegu igasse suvesse

  • 1932

    Marie Under ja Artur Adson ostavad majakrundi Nõmme-Rahumäele. 1933 valmib Nõmme-kodu; 1938 suvila Vääna-Jõesuus

  • 1941

    Marie Under kohtub noore saksa sõjaväepastori Hermann Stockiga, kes abiellub salaja 1943. aastal Underi tütre Dagmariga. Stockist saab hiljem Underi tõlkija: 1949 ilmub tema tõlkes Underi “Hääl varjust” – “Stimme aus dem Schatten”

  • 1944

    Septembris põgenevad Marie Under ja Artur Adson perega Rootsi ja elavad põgenikelaagrites

  • 1945

    Marie Under ja Artur Adson kolivad Gränna põgenikelaagrist Stockholmi Mälarhöjdenile. Marie Under hakkab tööle teatrimuuseumis, Adson asub arhiivitööle. Ilmub Underi valikkogu „Sõnasild“. Marie Under esitatakse esimest korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

  • 1953

    Marie Under vabastatakse arhiivitöölt seoses 70. aastaseks saamisega. Kodumaal on juubilar keelatud autor.

  • 1958

    Marie Underi 75. juubel. Rootsis ilmuvad „Kogutud luuletused“ ja Nõukogude Eestis autorilt luba küsimata „Valitud luuletused“

  • 1975

    Marie Under saab koos Artur Adsoniga koha Vårbergi püsiravihaiglas

  • 1977

    Sureb Marie Underi abikaasa Artur Adson

  • 1980

    Marie Under sureb ööl vastu 25. septembrit ja maetakse Stockholmi Metsakalmistule

  • 1984

    Marie Underi sünnimaja Tallinnas, Koidu 46 seisnud 1872. aastal ehitatud elamu, lammutatakse ööl vastu 3. juulit

  • 2016

    Marie Under, Artur Adson, Berta Under ja Hedda Hakker maetakse 9. juunil ümber Rahumäe surnuaiale perekonna hauaplatsile

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English