Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.

1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.

õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

ilmub “Kevade” teine osa.

ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.