• 24. detsember 1843

    Vana kalendri järgi 12.detsembril sünnib Vändra köstrimajas köster Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Annette Juliana Emilie Jannseni (sünd. Koch; 1821-1890) esimese lapsena tütar Lydia

  • 6. jaanuar 1844

    ristitakse Jannsenite esiklaps, kes saab nimeks Lydia Emilie Florentine.

  • 1854

    hakkab ” Perno Postimehe” toimetustöös abistama isa Johann Voldemar Jannsenit; augustis alustab õpinguid Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetab 1861. a. detsembris väga hea lõputunnistusega

  • 1863

    novembri viimasel päeval saab ilmumisloa Lydia esimene raamat „Ojamölder ja temma minnia. Üks jut Eestirahva rõmuks ja õppetuseks, mis Lydia Jannsen üllespannud“

  • 1864

    jaanuarikuu ilmuvad Tartus „Eesti Postimehe“ ja selle lisalehtede „Eesti Postimehhe juttotubba“ ja „Missonär ehk sõnnumed pagganatest“ esimesed numbrid; Lydia rakendub isa parema käena toimetustöösse

  • 1865

    juuli lõpul (28.07) debüteerib Lydia luuletajana: „Eesti Postimehes“ ilmub nimemärgi L. all luuletus „Koddo“ (Meil aiaäärne tänavas)

  • 1866

    märtsi lõpul saab ilmumisloa Kuressaares trükitud Lydia esimene luulekogu „Vaino-Lilled“;

  • 1867

    märtsis katsetab Lydia oma kirjanikunime trükisõnas: „Eesti Postimehhe juttotoas“ ilmuvad luuletused „Eesti muld ja eesti südda“, „Jä`vait ja kannata“ ja „Siis tulleb kevvade“ lühendallkirjaga L. K..d.la

  • 1867

    juulikuul saab Lydia teine luulekogu „Emmajöe Öpik“ ilmumisloa

  • 1867

    oktoobris saab ilmumisloa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise raamat“ I. Lugemik muudab laialt tuntuks poetessi kaksteist luuletust ja on esmakordselt täielikul kujul esineva autorinimega Lydia Koidula märgitud

  • 1867-1873

    novembris kirjutab F. R. Kreutzwaldile esimest korda oma nime Lydia Jannsen all. Alguse saab nende pea 6 aastat kestnud elav kirjavahetus

  • 1869

    avaldab Wilhelm Schott ajakirja „Magazin für die Literatur des Auslandes“ 10. numbris pealkirja all „Das nationale Ehstenthum“ Y.S.Yrjö-Koskineni artikli „Viron kirjallisuus“ tõlke ja 24. numbris viie Koidula luuletuse tõlked; Koidula lööb isa kõrval agaralt kaasa “Vanemuise” seltsis esimese eesti üldlaulupeo korraldamises, mis toimub 18.- 20.juunini Tartus. Laulupeol kõlavad ka Koidula sõnadele loodud laulud „Mo issama on minno arm“ ja „Sind surmani“

  • 1870

    jaanipäeval, 24. juunil esietendub „Vanemuise“ seltsi 5. aastapäevaks Koidula adopteeritud näitemäng „Saaremaa Onupoeg“:EESTI RAHVUSLIKU TEATRI ALGUS

  • 1870

    mihklipäeval, 29. septembril esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula algupärane näitemäng „Maret ja Miina ehk Kosjakased“; alustab näidendi „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“ kirjutamist

  • 1871

    juunikuu algul esietendub „Vanemuise“ seltsis Koidula kolmas algupärane näitemäng „Särane Mulk ehk Sada vakka tangusoola“

  • 1871

    Koidula sõidab 11. juunil koos isa, vend Harry ja arstiteaduse üliõpilase Eduard Michelsoniga Pihkva kaudu Riiga, laevareisil Tartust Pihkvasse palub E. Michelson Koidula kätt. Edasi jätkub laevareis koos isa ja vennaga Tallinna kaudu Helsingisse, kus vastuvõtjateks on Antti Almberg ja Thiodolf Rein

  • 1871

    Helsingi-lähedases Alppilas toimub 27. juunil pidulik lõunasöök, kus tutvub Juhana Vilhelm Snellmani, Elias Lonnröti ja teiste nimekate Soome ühiskonna- ja kultuuritegelastega; 28. juunil sõidavad Jannsenid tutvumisreisile mööda Soomet: käiakse Hämeenlinnas, Tamperes, Hyvikkälä külas C. G. Svani juures,Hakoiste aadlimõisas, Leppälahtis Y. S. Yrjö- Koskineni kodumõisas ja jõutakse Viiburi ning Peterburi kaudu 8. juulil tagasi Tartusse

  • 1873

    veebruarikuu 19-ndal päeval kell 11 laulatatakse Tartus Jannsenite kodus Eduard Michelsoniga ja noorpaar kolib samal päeval Kroonlinna; 19. veebruaril saadab Kreutzwald Koidula palvel tagasi kõik Koidula kirjad

  • 1874

    ilmub eri raamatuna Koidula jutustus „Martiniiko ja Korsika“; 2. jaanuaril valitakse Koidula Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks

  • 1876

    sügisel 1876 saab E. Michelson kaheaastase õppestipendiumi Saksamaale ja Austriasse, oktoobri alguses reisivad Michelsonid koos Hansuga (jätnud 4-kuuse Hedda Tartusse vanavanemate juurde) Breslausse; 10. novembril hakkab „Eesti Postimehe lisalehes“ ilmuma jätkartikkel „Reisikirjad”

  • 1877-1878

    Koidula lahkub koos perega Breslaust, peatutakse Dresdenis, Leipzigis, Frankfurdis Maini ääres, Heidelbergis, Karlsruhes, Strasburgis, Freiburgis ja 21. detsembril jõutakse Viini, kus 23. jaanuaril 1878 sünnib tütar Anna

  • 1878

    Tartus sureb 29. juulil difteeriasse Koidula poeg Hans Voldemar ja maetakse järgmisel päeval Tartu Maarja surnuaiale

  • 1880

    Koidula kirjutab näidendi „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja viibib neli päeva Tallinnas, et osaleda „Kosjaviinade“ eelproovides (näidend jääb siiski laulupeol ette kandmata) 11.-13. juunini võtab Tallinnas osa 3. üldlaulupeost

  • 1880

    septembris õnnitleb Peterburis F. J. Wiedemanni tema keeleteadusliku tegevuse 50-ndal aastapäeval siidlindile kirjutatud luulevormis pühendusega

  • 1881

    Koidula osaleb koos tütardega J. V. Jannseni 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubelil Tallinnas; 28. augustil loobub J. Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametist ja Koidula, J. V. Jannsen, H. Rosenthal jt. mõttekaaslased astuvad EKmS-ist välja

  • 1883

    Koidulale tehakse Peterburis rinnavähioperatsioon; 12. detsembril tähistab Koidula perekonna ringis oma 40. sünnipäeva.

  • 1884

    veebruaris sünnib surnult ja maetakse Kroonlinna kalmistule Michelsonide viimane laps, poeg Max; Koidula on pärast sünnitust paar kuud voodihaige;enne jõule kukub õnnetult, tervis halveneb veelgi.

  • 1885

    juunis-juulis on Koidula koos tütardega terviseparandusreisil Kuressaares, seejärel halveneb tervis järsult ja septembrist saadik on voodihaige.

  • 1886

    kirjutab luuletuse „Enne surma - Eestimaale!“ ja 30. juulil (ukj. 11. august) Koidula sureb; 2. augustil maetakse Kroonlinna Saksa kalmistule.

  • 1887

    Oskar Luts sünnib Posti talus Järvepera külas Tartumaal isa Hindrik Lutsu (16.02.1859–08.02.1939) ja ema Leena Lutsu (09.05.1866–19.09.1942) esimese pojana. Vend Arno(ld) sünnib 1893. aastal, kuid sureb vaid 3-aastasena, noorim vend Theodor sünnib 1896. aastal.

  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, aastatel 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1894-1899

    1. aastal õpib Oskar Luts Änkküla koolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis.
  • 1899–1902

    õpib Oskar Luts Tartu reaalkoolis, kuid raskuste tõttu matemaatikas jääb kool pooleli.

  • 1903

    sooritab Oskar Luts apteekriõpilase nimetuse saamiseks ladina keele eksami kõige kõrgemale hindele.

  • 1903–1905

    töötab Oskar Luts apteekriõpilasena Alvil Hirschfeldti apteegis Tartus. Ta vallandatakse ametist osavõtu pärast apteekrite streigis.

  • 1905–1907

    töötab Oskar Luts Biedermanni (Joaoru) apteegis Narvas ja taas Hirschfeldti apteegis Tartus.

  • 1907

    alustab Oskar Luts “Kevade” kirjutamist vanemate talus Rakkes.

  • 1907

    sooritab Oskar Luts Tartu ülikooli juures apteekriabilise eksami, 19. juunil 1907 antakse talle apteekriabilise nimetus.

  • 1908

    töötab Oskar Luts Tallinnas Oppermanni apteegis assistendina.

  • 1909–1911

    viibib Oskar Luts sõjaväeteenistuses ja töötab Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla, Pokrovksi, Sergijevski, Vestbergi apteekides.

  • 1911–1914

    kuulab oskar Luts loenguid Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis ning töötab Jürgensoni apteegis Tartus.

  • 22.10.1912 (vkj)

    ilmub Postimehes teade jutustuse “Kevade” ilmumise kohta. Kõigepealt avaldatakse “Kevade” esimene osa.

  • 1912

    saab “Kevade” Eesti Kirjanduse Seltsilt ilukirjandusteoste auhindamisel ergutuspreemia.

  • 1913

    ilmub “Kevade” teine osa.

  • 1913

    ilmuvad näidendid “Kapsapea”, “Paunvere” ja “Ärimehed”. Kõiki kolme näidendit lavastatakse esimest korda Vanemuise teatris: “Kapsapead” ja “Paunveret” 1912. aastal ja “Ärimehi” 1913. aastal. Näidend “Paunvere” saab Eesti Kirjanduse Seltsi algupäraste näitemängude võistlusel ergutusauhinna.

  • 1914

    ilmub jutustus “Kirjutatud on …”, mida nimetatakse hilisemates trükkides pealkirjaga “Soo”.

  • 1914–1918

    on Oskar Luts mobiliseeritud sõjaväkke. Ta tegutseb sõjaväefarmatseudina Pihkvas, Varssavis, Dvinskis (Daugavpils), Vilnos (Vilnius) ja püsivamalt Vitebskis (Vitsebsk).

  • 1918

    ilmub Lutsu Paunvere-lugude sarjast jutustuse “Suvi” esimene osa. Seejärel avaldatakse järgmised lood: “Suve” teine osa (1919), “Tootsi pulm” (1921), “Äripäev” (1924). “Sügise” esimene osa ilmub 1938. aastal ning teine osa trükitakse ajakirjas Looming 1987. aastal.

  • 2.07.1917 (vkj)

    abiellub Oskar Luts Vitebskis valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga.

  • 11.04.1918 (ukj)

    sünnib Oskar Lutsu poeg Georg.

  • 1918

    vabaneb Oskar Luts sõjaväeteenistusest ja saabub perega tagasi Tartusse. Ta asub taas tööle Kivisilla apteegis.

  • 1919

    ilmub romantilis-sümbolistlik novell “Kirjad Maariale”. Jutustusi “Kirjad Maariale” (1919), “Karavan” (1920) ja “Harald tegutseb” (1921) võib vaadelda kui triloogiat. Need kolm teost on ilmunud Lutsu kogutud teoste kuuendas köites 1938. aastal.

  • 1919–1920

    töötab Oskar Luts Tartu ülikooli raamatukogus.

  • 1920

    ilmuvad reisiveste “Inderlin” ja jutustus “Nukitsamees”.

  • 1921

    on Oskar Luts raamatukaupluse omanik. Tema kauplus asub Tartus Riia tänaval, Tähe ja Lille tänava vahel.

  • 1922

    ilmub esimene följetoniraamat “Vähkmann ja Ko”. Ligi kolmandik Lutsu lühematest vestetest-följetonidest ja autori määratlusel ka mõned novelletid on koondatud 1924–1930 ilmunud raamatutesse “Kirjamapp” (1924, illustreerinud Richard Kivit), “Vana kübar” (1927, illustreerinud Romulus Tiitus) ja “Kuidas elate?” (1930, alapealkirjaga “Novelletid – följetonid”, illustreerinud Romulus Tiitus).

  • 1922

    saab Oskar Luts Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks. Ta oli üks 33 vastuvõetud liikmest. 1927. aastal saab EKL-i asukohaks Tartu.

  • 1933

    ilmuvad Oskar Lutsu jutustused “Tagahoovis” ja “Vaikne nurgake”. Jutustust “Tagahoovis” on eesti kutselises teatris lavastatud 12 korral ja filmilinale jõuab teos 1956. aastal. Lutsu 1920. aastate jutustustest taastrükitakse “Iiling” (esmatrükk 1924) Torontos 1952. aastal.

  • 1930

    ilmub Oskar Lutsu mälestustesarja esimene raamat, “Vanad teerajad”. Kolmteist mälestusteraamatut ilmuvad aastatel 1930–1941. Lutsu mälestused hõlmavad perioodi lapsepõlvest kuni 1915. aasta lõpuni.

  • 1936

    valmib Oskar Lutsu elumaja Tammeväljal Tartus Arnold Matteuse projekti järgi. Varem elab Lutsude perekond üürikorterites Riia, Pargi, Tähe, Puiestee, Aia, Tiigi ja Mäe tänaval. 1964. aastal avatakse samas majas Oskar Lutsu majamuuseum.

  • 1937

    tähistatakse Oskar Lutsu 50. juubelit. 8. jaanuaril toimub pidulik aktus Vanemuise teatris. Juubeldamine jätkub mitmel pool Eestis veel mitu kuud.

  • 1937–1940

    avaldatakse Lutsu “Kogutud teosed”, millest ilmub 22 köidet, sari jääb lõpetamata.

  • 1945

    omistatakse Oskar Lutsule Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.

  • 23.03.1953

    sureb Oskar Luts kõrivähki. Ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.

© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing 2016

English