Friedrich Reinhold
Kreutzwald

1803-1882

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Vanemad vabastati pärisorjusest tasuks ustava teenistuse eest 1815. aastal.

1815 astus saksa õppekeelega Rakvere algkooli ilma et sõnakestki saksa keelt oleks osanud. 1817 jätkas õpinguid sealses kreiskoolis, kus koolitunnistusel esineb esimest korda perekonnanimi KREUTZWALD. Siis oli vanemate varanduslik jõud otsas , aga pärast mõningat vaheaega õnnestus pääseda edasi õppima Tallinna kreiskooli, kus sai täiendava pedagoogilise ettevalmistuse ja pärast lõpetamist 1820, töötas Tallinnas 2. poistealgkoolis õpetajana, sooritas 1823 õpetajaeksami ning 1824 – 1825 töötas Peterburis koduõpetajana. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteaduskonnas. 1833-1877 töötas arstina Võrus. Vanaduspäevad möödusid Tartus tütreperes. Kreutzwald suri 13. augustil ja on maetud Tartu Jaani kalmistule.

“Kui me kõik lühidalt kokku võtame, siis tuleb vana lugu: ta elas, võttis naise ja suri”.
Kreutzwald, Curriculum vitae.

***

Valik Fr. R. Kreutzwaldi eluajal ilmunud töödest.
Ikka eredamasse valgusse, ikka kaugemale nähtavamaks tõstab aegade kulg mehe, kes seisis selle eneseleidmise tee hakul – mõtleja ja tõeotsija, patrioodi ja humanisti, ratsionalistliku valgustaja ja romantilise unistaja, prohveti ja eksliku kannatava inimese. ( Endel Nirk)
1840 „Viina katk“- karskussisuline esimene õpetlik raamat rahvale
1842 „Vaga Jenoveva“- saksa rahvaraamatu mugandus
1843 „Sipelgas“ I- harivad lugemispalad, juhtnöörid lastekasvatuse ja tervishoiu alal
1848-1849 „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on……“ I-V sisukas ja rikkaliku pildimatejaliga rahvavalgustuslik väljaanne
1850 “Reinuvader Rebane“ – üks populaarsemaid teoseid, ilmub 5 trükki
1851 “Leonora“- tõlkeline ballaad
1851 I; 1857 II; 1862 III – “Maa ja mere pildid“- seikluslik reisiraamat
1851 „Ristisõitjad“ -ülevaade ristisõdade ajaloost
1851“Tarto Alma materile…“-algupärane tervitusluuletus Tartu ülikooli 50.a juubeliks
1852 „Teejuhataja ämma-kooliliste õpetuse juures“- esimene arstiraamat
1853 „Kalewi Poeg“- esimese versiooni käsikiri („Alg-Kalevipoeg“)
1853 „Paar sammukest rändamise teed“ – jutustus varalahkunud tütre mälestuseks
1854 „Eestlaste müütilised ja maagilised laulud“ (koos A.H.Neusiga, saksa keeles)
1854 „Sõda“ -Krimmi sõja puhul kirjutatud algupärane poeem
1854 „Lühikene õpetus tervise hoidmisest“- populaarne arstiraamat
1855 Valmib „Kalevipoja“ uus käsikiri
1857 „Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üles kirjutamata jutud ja teod“ – saksa rahvaraamatu vaba ümbertöötlus
1857-1861 „Kalevipoeg“ (eesti ja saksa keeles, ÕESi teaduslik väljaanne)
1860 „Eesti rahva ennemuistsed jutud…“ esimene vihik
1861 „Angervaksad“- esimene luulekogu, algupärane luuletus “Viru laulik“
1861 „Sipelgas II“ autorinimega W. R. Ristmets
1862 „Kalevipoeg“- rahvaväljaanne, ilmub Soomes Kuopios
1862 „Häda- ja Abi-raamatuke……“ saksa rahvavalgustusliku raamatu mugandus
1863 Talurahvaseaduse tõlge. 1867 saab selle eest mälestusristi
1863 „Uus Tallinna maa-keele ABD…..“ uues kirjaviisis aabits
1865 „Viru lauliku laulud“ – esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses
1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ – esimene eesti kirjanduse klassikaline proosaraamat, sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit
1868 „Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust“- kokkuvõtted kõigist lauludest
1870 alustab poeemiga „Lembitu“ (eeskujuks J.W.Widmanni „Buddha“) ilmub 1885
1871 I; 1875 II „Rahunurme lilled….“ – usulüürika tõlgete kogu
1871 „Tuletorn“ – saksa romantilise värssnäidendi tõlge
1875 „Vanne ja õnnistus“ – tõlge saksa keelest
1879 „Kodutohter“ – populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte
Toimetas ligi 30 aastat „Eesti-rahva Kasulist Kalendrit“, kus avaldas jutte ja
rahvavalgustuslikke kirjutisi.
Kreutzwaldilt ja Kreutzwaldile on avaldatud üle tuhande kirja (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus I-VI, 1953-1979).

Valik kirjandust Kreutzwaldi elu ja loomingu kohta

Kalevipoeg oli esimene vaba inimene Balti kirjaruumis, esimene artist ja anarhist, kes inimliku innuga osales nii heas kui ka kurjas. Sealtpeale võis hakata rääkima kunstilisest mõtlemisest. (Jaan Undusk)

Suits, G. Noor Kreutzwald: Fr. R. Kreutzwaldi arengulugu. Eessõna B.Kangro.-Lund, 1983.
Suits, G. Noor Kreutzwald. Järelsõna H.Niit. – Tallinn, 1984.
Nirk, E. Fr. R. Kreutzwald: Lauluisa elulugu. – Tallinn, 1961.
Nirk, E. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. – Tallinn, 1968.
Annist, A. Fr.R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. – Tallinn, 2005.
Annist, A. Fr. R. Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. – Tallinn, 1966.
Oinas, F. Surematu Kalevipoeg. Järelsõna J.Undusk. – Tallinn, 1994.
Kreutzwald ja Võru. Koostaja A. Hollo. Võru, 2002.
Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus. Koostanud K.Metste, M.Laak. – Tartu, 2003.
Fr.R.Kreutzwaldi bibliograafia 1833-1969. Koostaja H. Laidvee. – Tallinn, 1978.
„Kalevipoja“ bibliograafia 1836- 1961. Koostaja H.Laidvee. – Tallinn, 1964.
Fr.R. Kreutzwald. 1803-1882: personaalnimestik. Koostaja V.Kabur. – Tallinn, 1982.
Fr.R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982-2003. Koostaja Tiina Ritson. – Tallinn, 2004.