Eduard Vilde muuseumis on avatud õrn ja naiselik näitus pruudilooridest “Looriga ja loorita”.

Näitus keskendub pruudiloori kandmistavadele ja looriga seotud uskumustele Eestis. Näitus annab ülevaate pruudilooriga seotud traditsioonidest, nende kujunemisest ja muutumisest alates 20. sajandi vahetusest, lähtudes Eduard Vilde eluajast, kuni tänapäevani välja. Näitus on ühtlasi austusavaldus Linda Vildele, Eduard Vilde kauaaegsele elukaaslasele, abikaasale ja omas ajas väga julgele ning kindlameelsele naisele.

Eesti naise peakate – linik, rätik, müts või tanu – oli algselt märk neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõte oli kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest – loorist – puhtuse ja süütuse sümbol.
Kui eestlaste uskumused välistasid pruutkleidi isetegemise, siis mõrsjaloori on pruut ajast aega võinud ise valmistada või kanda vanematelt ja sugulastelt päranduseks saadud loori. Omaaegne moeajakiri “Siluett” sisaldas 1965. aastal lisaks kandmisõpetusele ka lõikelehte pruudiloori valmistamise lõigetega. Kalleid käsitsi tehtud pitsloore pärandati vanasti emadelt tütardele.
Tänapäeval ei ole siiski karta, et pruudiloori kandmise võimalus kaduma kipub. Uuringud näitavad, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt, sest see toetab traditsioonide püsimist ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada.

Pruudiloorid, pulmapildid, vanad filmilõigud ja tänapäevaste inimeste arvamused, loorilood, pulmalaulud, pulmatort, lillelõhn ja palju muud on koondunud pulmateemaliseks pruudiloori näituseks.

Näituse raames pakub muuseum tulevastele pruutidele ja nende sõbrannadele suurepärast ja ainulaadset võimalust pidada 20ndate stiilis ajaloolises interjööris pulmadeeelset tüdrukuteõhtut.
Tüdrukuteõhtu pakett sisaldab giidiga „Looriga ja loorita“ näituse vaatamist, nõuannete kuulamist partneri valikuks aastast 1924 ( sh testi tegemine) ning koos sõbrannadega põneva pruudipärja meisterdamist, mida järgmisele õnnelikule abiellujale pulmapeol maha mängida. Soovi korral saab muuseumis katta kohvi ja koogi ajaloolisele Vilde verandale.

„Abielu on pidev, kui ta on õnnelik, ja ta on õnnelik, kui ta on registreeritud looduse perekonnaseisuametis.”
Tsitaat Vilde novellist „Casanova jätab jumalaga”

Näituse idee autor ja koostaja Piret Meos, kujundaja Andrei Kormašov, toimetaja Elinor Taluste.

Eduard Vilde Eduard Vilde muuseum