2011-2013 koordineeris MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide ühing rahvusvahelist Grundtvigi projekti “Comparing Learning Opportunities in the Field of Literary Heritage”. Projektis osalesid kirjanike muuseumid/kirjanduskeskused Kreekast, Luksemburgist, Soomest ja Ungarist. Projekti tulemusel valmis trükis, koduleht ja virtuaalnäitus Euroopa kirjanduslikest karakteritest. Vaata lähemalt projekti kodulehelt.

Vaata virtuaalnäitust www.literarycharacters.eu siit!

1. aasta mais avasime Viru Keskuse aatriumis Erasmus+ õpirände raames loodud rändnäituse “Lugemise kunst, elamise headus”.

Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu koostatud rändnäituse eesmärk on rääkida lugemise ajaloost, mis hõlmab endas nii veidraid seiku kui ka põnevaid fakte.

“Välja võib tuua näiteks selle, et pikka aega peeti vaikselt lugemise oskust erakordsete võimete märgiks, sest pikka aega loeti tekste ette ainult valjusti,” märkis näituse kuraator Berit Kaschan.

Avalikes ruumides rändama mõeldud näitus teeb sissevaate lugemise lukku nii Eesti vaatenurgast kui ka maailma ajaloos tervikuna, uurib neuroloogia ja lugemise vahelisi seoseid ning seda, mida loevad kirjanikud.

Hiiglaslike raamatutena kujundatud näituselt leiab ka mõtlemisülesandeid, saab proovida pimedakirjas lugemist ning testida, millise lugejatüübi hulka kuulud. Lõpetuseks võib end jäädvustada raamat-diivanil kirjandusklassiku tsitaadi kõrval.

Kui oled näitusest huvitatud, võta ühendust: maarja@kirjanduskeskus.ee

Aastal 2010 tähistati Lugemisaastat ning selle raames tegi EKMÜ välinäituse “Eesti Kirjanikud karikatuuris”. Näituse eesmärgiks oli rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene!

Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju meil on head kirjandust.

Rändav välinäitus oli muuhulgas väljas Kadrioru pargis Tartu Ülikooli raamatukogu ees ja paljudel linnaväljakutel üle kogu Eesti.

Näitus võitis ka mitmeid disainauhindu, näiteks Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia kui aasta 2010 parim näitus ja 2010. aastal ADC*Estonia Disainiauhindade konkursil keskkonnadisaini kategoorias oli näitus auväärsel kolmandal kohal.

Näitusest on valminud ka ilus ning praktiline järjehoidjakomplekt, mida saab osta kõikidest kirjanike muuseumidest.

SA Archimedes tunnustas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingut Kuldõunaga silmapaistvate tulemuste eest haridusalase rahvusvahelise koostöö väärtustamisel ja edendamisel!

Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing sai Kuldõuna “Silmapaistvate tulemuste eest haridusalase rahvusvahelise koostöö väärtustamisel ja edendamisel”. Tunnustust leidnud projekt „Comparing Learning Opportunities in the Field of Literary Heritage“ valiti võitjaks kõigi 2011-2014 toimunud Elukestva Õppe Programmi koostööprojektide hulgast. Žürii silmis vääris erilist esiletõstmist projekti käigus sündinud virtuaalnäitus „European Literary Characters“, mis on üleval aadressil http://literarycharacters.eu/

Projekti koordinaator oli Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, partneriteks Petöfi kirjandusmuuseum Ungaris, Nikos Kazanztakise muuseum Kreekas, Centre national de littérature/Lëtzebuerger Literaturarchiv Luksemburgis ning NIMIKOT kirjandusühing Soomes.

Kirjanike muuseumid on viimastel aastatel osalenud mitmes rahvusvahelise hariduse projektis, millest oleme saanud nii häid kontakte teiste kirjanike muuseumidega Euroopas kui ka ideede-kogemuste vahetamise võimalusi. SA Archimedes palus täiskasvanud õppija nädala puhul kirjanike muuseumide kogemusest rääkida, jagame siinkohal juttu ka teiega! Vaata videot siit!

Lähetuse eesmärk oli tutvuda Londonis ja Stratford-upon-Avonis olevate Shakespeare’i muuseumidega ning uurida, kuidas toimisid muuseumid kirjaniku juubeliaastal (2016) suurema tähelepanu võitmiseks ja enda edukamaks turundamiseks. Shakespeare Globe on küll tegutsev teater, kuid neil on oma külastuskeskus ning näitusteruum, samuti peavad nad konkureerima Londoni suurte teatritega. Seetõttu oli põnev teada saada seda, kuidas sealne töökorraldus käib, kui repertuaaris on ainult Shakespeare’i teosed. Saime teada, et osaliselt toimib koht meie Vaba Lava süsteemi järgi, palju on külalislavastajaid ning et kuna tegemist on väikese kohaga, on just sellest tehtud enda tugevus – ka defitsiiti saab edukalt müüa. Näeme seda hästi ka oma majas toimuva Draamateatri etenduse puhul – piletimüük läheb suurepäraselt, sest pileteid on nii loetud hulk. Päris toredaid nippe leidus Globe’i näitusteruumis, näiteks plaanime nende eeskujul kasutusse võtta külastajate tahvli, kuhu saab märkida kolm asja, mis külastajat muuseumi ja/või Tammsaare puhul inspireerisid. Globe’i inimeste peamine sõnum edu saavutamiseks oli laialdane koostöö. Kuna Shakespeare on maailmakuulus autor, siis pidasid nad erakordselt oluliseks kontakte üle maailma, et olla pidevalt kursis Shakespeare’iga toimuva osas, seda enda huvides ära kasutada, vajadusel protsesse mõjutada. Teine asi, mida rõhutati, oli kvaliteet. Shakespeare kui bränd peab nende asutuse poolt tagama alati kvaliteedi – nad ei saa oma tegevustes lubada n.ö. allapoole latti minekut, sest see viiks nende maine alla, asutuse edukas toimimine sõltub aga ennekõike mainest. Kolmas olulisem sõnum oli see, et asutuse suurim aare on selle töötajad, ennekõike säravad ja inspireerivad külastusjuhid/giidid, kes on asutuse visiitkaart. Samuti uurijad, kes pakuvad uusi värskeid tõlgendusi. Shakespeare ei ole lihtne autor, kellest rääkida, tema keel on tänapäeva inimestele raske, teemad nõudlikud jne, seega tuleb osata temast köitvalt rääkida. Siin on olulisi kokkupuutepunkte just meie tööga, sest seisame samasuguse väljakutse ees. Oleme väga rõõmsad, et meil õnnestus luua kontakt Shakespeare Globe’i direktori Patrick Spottiswoode’iga, see on suur au. Stratford-upon-Avonis (Shakespeare sünni- ja kodulinnas) huvitas meid ennekõike Shakespeare’i toomine linnaruumi. Maailmakuulsa kirjaniku sünnilinna, mis tihedalt täis Shakespeare jälgi, muuseumide tööd koordineerib eraalgatuslik Shakespeare Trust, kelle meeskonnaga oli meil ka tihe tööpäev, kus rääkisime oma tööst ja väljakutsetest ning kuulasime nende parimaid praktikaid. Meile anti ülevaade Trusti haridustööst, turundusest, kogude tööst, viie filiaali toimimisest, ühtsest visuaalsest identiteedist, suurimatest väljakutsetest jms. Samuti saime ülevaate, kuidas korraldati möödunud aasta suurt ülemaailmset Shakespeare’i juubeliaastat. Eraldi oli programmis kõikide Shakespeare’i muuseumidega tutvumine ja töö köögipool. Viiest muuseumis ühes oli äsja avatud moodne püsinäitus, mis andis suurepärase ülevaate, kuidas klassikust tänapäevases eksponeerimiskeeles räägitakse, kuidas edastatakse infot, kuidas näidatakse originaalesemeid, korraldatakse lastekülastust jms. Kõikide külastatud muuseumide väga oluline ja kvaliteetne osa on muuseumipoodidel ja muuseumimeenete tootmisel. Toodetemüük on oluline sissetulekuallikas. Oluline oli aru saada ka sellest, kuidas toimib poodide ülesehitus ja toodete eksponeerimine. Samuti oli paljudes muuseumides oma kohvik, mis oli kujundatud vastavas ajastulises stiilis.

Kokkuvõttes oli reis sisukas, inspireeriv, häid uusi mõtteid andev ja uusi rahvusvahelisi kontakte loov.

Reisil käisid Kultuuriministeeriumi toel Elle-Mari Talivee (UTKK), Mari Niitra (Liivi muuseum), Kairi Tilga ja Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus Tammsaare ja Vilde muuseumid).

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis. Arendada etluskunsti viljelemist nii professionaalide kui ka harrastajate hulgas ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus. Konkursist osavõtja peab olema vähemasti 18 aastat vana ja esinemise pikkus soovitavalt mitte üle 7 minuti. Esitatakse kaks luuletust, millest üks peab kindlasti olema Lydia Koidula ja teine esitaja enda poolt vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Konkursi korraldajad on Koidula muuseum ja Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning patrooniks on poetess Doris Kareva. Auhinnafondi toetavad Kultuurkapital, Pärnu linn, Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ja mitmed Eesti teatrid.

Eelmisel aastal möödus 175 aastat Lydia Koidula sünnist. Väärikaks Eesti Vabariik 100 sündmuseks ja Koidula pärandi väärtustamiseks ellu kutsutud üleriigiline Koidula etluskonkurss täiskasvanutele päädib finaalvõistlusega emakeelepäeva eel, 9.märtsil 2019. a. Pärnus, Koidula muuseumis.

Eelvoorud toimuvad:

TALLINNAS Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Laupäeval, 26. jaanuaril kell 11 Teated: Elle-Mari Talivee 6722847 ellemari@utkk.ee

KURESSAARES Aavikute muuseumis Laupäeval, 26.jaanuaril kell 12 Teated: Piret Hiie-Kivi 4533706 piret@muuseum.tt.ee

VÕRUS Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Reedel, 8.veebruaril kell 14 L. Koidula ja Võrumaaga seotud autori looming
Teated: Aimi Hollo 56297242 aimi@lauluisa.ee

TARTUS Oskar Lutsu majamuuseumis Laupäeval, 16.veebruaril kell 11 Teated: Meeli Väljaots 58109397 meeli.valjaots@katarina.ee

PÄRNUS Koidula muuseumis Laupäeval, 16. veebruaril kell 12 Teated: Elmar Trink 5286522 elmar@pernau.ee

FINAAL toimub 9. märtsil 2019 Pärnus, Koidula muuseumis

Lisainfo: Elmar Trink, +372 5286522, elmar@pernau.ee www.parnumuuseum.ee/koidula www.kirjanikemuuseumid.ee

Kuni 2020. aasta lõpuni osalevad kirjanike muuseumide töötajad Erasmus+ projekti „Kirjanike muuseumid kogukonna sidustajana“ raames erinevatel õpireisidel. Soovime õpikäikudel keskenduda sellele, kuidas kirjanike muuseumid, mis asuvad Eesti eri paigus, saaksid kohalikke kogukondi kaasates luua sidusust nii kohalike kogukonnaliikmete vahel kui ka perekondade-siseselt ning aidata leida sidet elava kirjanduse ja kultuuripärandiga. Projekti eesmärk käigus õppida ennekõike seda, kuidas luua häid sidemeid kohaliku kogukonnaga ning leida viise kohalike inimeste kaasamiseks muuseumide tegevusse. Millised on konkreetsed meetodid ja tegevused, mida muuseumid kogukonnaga suheldes rakendavad? Soovime ühtlasi uurida ka seda, kuidas kirjanike muuseumid saaksid kaasa aidata sellele, et murega inimestel või gruppidel õnnestuks kohalikku kogukonda paremini sulanduda ja selle elust osa võtta. Leiame, et kultuur ja kirjandus on suurepärased vahendid selle saavutamiseks ja soovime teada, millised on teiste Euroopas asuvate kirjanike muuseumide kogemused sel teemal. Meie eesmärk: tulemuseks aktiivne kogukond, kes suhestub kirjanduspärandi kaudu laiemalt kultuuriga ning tajub end selle kultuuri osana; kogukond suhtleb omavahel tihedamalt, sest kirjaniku muuseumi näol on olemas selleks ühendav platvorm; lugemine ja teised vaimsed tegevused suurendavad inimeste heaolu ning muudavad ühise suhtluskeskkonna sõbralikumaks ja rahulikumaks. Seeniorid on kaasatud tegevustesse ega ole jäetud kõrvale kui “vanad”; noored saavad omakorda vabatahtliku jm tegevuse kaudu omandada eluks vajalikke kogemusi ning tajuda kogukonna jõudu, ühistegemise rõõmu ja kultuuripärandi olulisust, turvatunde seotust identiteedi ja enesekuvandiga. Kogukonna kaudu toimib hästi ka kultuuriline järjepidevus ja kultuurimälu, mis inimesi ühendab.

IX Üleriigiline Koidula luulekonkurss täiskasvanutele

Väärikaks Koidula pärandi väärtustamiseks ellu kutsutud üleriigilise täiskasvanute Koidula luulekonkursi finaalvõistlus toimub 11. märtsil 2023. a. Koidula muuseumis Pärnus. Konkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanute luule- ja etlushuvi kogu riigis. Arendada luule ettekandmise kunsti viljelemist ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Pärnusse. Konkursist osavõtja peaks soovitavalt olema vähemalt gümnasist ja esinemise pikkus mitte üle 7 minuti. Esitatakse kaks luuletust, millest üks peab kindlasti olema Lydia Koidula ja teine esitaja enda poolt vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Konkursi korraldajad on Koidula muuseum ja Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning patrooniks on poetess Doris Kareva. Auhinnafondi toetavad Kultuurkapital, Pärnu linn, kirjanikemuuseumid ja mitmed Eesti teatrid.

Finaalvõistlusele sõelumised toimuvad:

VÕRUS Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Reedel, 10.veebruaril kell 14 L. Koidula ja Võrumaaga seotud autori looming
Registreerimine: Aimi Hollo, 56297242, Aimi.Hollo@wi.ee

TALLINNAS Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Laupäeval, 25.veebruaril kell 12 Registreerimine: Hegely Klaus, 672 2847, muuseum@utkk.ee

VIRUMAAL Haljala Rahvamajas Laupäeval, 25.veebruaril kell 12 Registreerimine: Urmas Lindlo, 53716767, urmas.lindlo@haljala.ee

KURESSAARES Aavikute muuseumis Laupäeval, 4.märtsil kell 12 Registreerimine: Rita Rahu, 5291219, rita.rahu@saaremaamuuseum.ee

TARTUS Oskar Lutsu majamuuseumis Laupäeval, 4.märtsil kell 11 Registreerimine: Meeli Väljaots, 58109397, meeli.valjaots@muuseum.tartu.ee

PÄRNUS Koidula muuseumis Laupäeval, 4.märtsil kell 12 Registreerimine: Elmar Trink, 5286522, elmar@pernau.ee

www.parnumuuseum.ee/koidula

Põlvas selgusid 28. jaanuaril 2022 Muuseumirottide võitjad!

„Rõõm on näha, kuivõrd palju eriilmelisi ja põnevaid elamusi pakkuvaid muuseume Eestis on. Võime olla tõeliselt uhked enda muuseumide üle, kelle teemade ja programmide ring on uskumatult lai. Seega on muuseumide aastaauhindade konkursil juba nominentide hulka valituks osutumine märkimisväärne saavutus – Eesti on teatavasti väga muuseumirohke riik ning konkurents seega tihe,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Sügav kummardus ja aitäh kõigile, kes hoiavad meie kultuuripärandit ning kujundavad ja panustavad meie muuseumimaastikku, mis meid aina uuesti üllatab ning avastamisrõõmu pakub,“ lisas ta.

Muuseumihariduse edendaja 2021 on Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekt “Tähtteose kiirkurus”. Projekti panustasid Egle Adams, Indrek Aija, Malle Avans, Aimi Hollo, Tiina Kivits, Tanar Kirs, Hegely Klaus, Toomas Muru, Mari Niitra, Reelika Räim, Elle-Mari Talivee, Elmar Trink, Maarja Vaino, Kri Marie Vaik, Mari Vapper, Janek Varblas, Meeli Väljaots ja Erlich Lõwi (Walgus Media OÜ). “Tähtteoste kiirkursus” valmis osana Erasmus+ projektist “Kirjanike muuseumid kogukondade sidustajana”.

Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu loodud mängulised videod tuntud ja vähemtuntud eesti kirjandusteostest ilmusid avalikkuse ette emakeelenädalal. Projekti „Tähtteose kiirkursus“ eesmärk on animeeritud klippidega anda lühiülevaade meie klassikute tippteostest ning tuua välja ka avastamata pärle, mis võiksid pälvida rohkem tähelepanu.

„Tähtteoste kiirkursuse idee sündis soovist tuua kirjandusklassika digiajastusse, aga mitte ainult digiteeritud tekstina, vaid juba koos taustainfo, tõlgenduste ja köitva visuaaliga,“ sõnas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu juhatuse esimees Maarja Vaino. Tegemist on kirjanike muuseumide vahelise koostööprojektiga, milles osales 11 muuseumit, vaatluse all on 19 kirjandusteost.

„Videod on võimalus luua tihedam seos muuseumide ja kooliõppe vahel – pakume omapoolse teadmise, mida saab kasutada lisamaterjalidena koolitundides ja iseseisval õppimisel,“ avab Maarja Vaino projekti eesmärke. „Aga kindlasti tahame jõuda ka tavainimeseni, uudne vaatenurk teostele värskendab suhet kirjandusklassikaga.“

Videoklippe avaldati alates 6. märtsist ERR-i Kultuuriportaalis ja Apollo Raamatuportaalis.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.

Konverents ja gala on järelvaadatavad

https://www.youtube.com/watch?v=csZSY8Cl1tQ

https://www.youtube.com/watch?v=4Hrs0bOlEhI

Lydia Koidula pärandi väärtustamiseks ellu kutsutud üleriigilise täiskasvanute Koidula luulekonkursi finaalvõistlus toimub 9. märtsil 2024. a. Koidula muuseumis Pärnus. Konkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanute luule- ja etlushuvi kogu riigis. Arendada luule ettekandmise kunsti viljelemist ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Pärnusse. Konkursist osavõtja peaks soovitavalt olema vähemalt gümnasist ja esinemise pikkus mitte üle 7 minuti. Esitatakse kaks luuletust, millest üks peab kindlasti olema Lydia Koidula ja teine esitaja enda poolt vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Konkursi korraldajad on Koidula muuseum ja Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning patrooniks on poetess Doris Kareva. Auhinnafondi toetavad Kultuurkapital, Pärnu linn, kirjanikemuuseumid ja mitmed Eesti teatrid.

Finaalvõistlusele sõelumised toimuvad:

VÕRUS Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis
Reedel, 9.veebruaril kell 15
L. Koidula ja Võrumaaga seotud autori looming
Registreerimine: Aimi Hollo 56297242 Aimi.Hollo@wi.ee

TALLINNAS Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis
Reedel, 16.veebruaril kell 18
Registreerimine: Maarja Vaino 6013 232 info@kirjanduskeskus.ee

TARTUS Oskar Lutsu majamuuseumis
Laupäeval, 2.märtsil kell 11
Registreerimine: Meeli Väljaots 58109397 meeli.valjaots@muuseum.tartu.ee

KURESSAARES Aavikute muuseumis
Laupäeval, 2.märtsil kell 12
Registreerimine: Merit Karise 4557583 merit.karise@saaremaamuuseum.ee

PÄRNUS Koidula muuseumis
Laupäeval, 2.märtsil kell 12
Registreerimine: Elmar Trink 5286522 elmar@pernau.ee

VIRUMAAL Rakvere Spordihoone kohvikus (Kastani 12)
Pühapäeval, 3.märtsil kell 12
Registreerimine: Urmas Lindlo 53716767 urmas.lindlo@gmail.com
Korraldaja: MTÜ Saara Kontsert

www.parnumuuseum.ee/koidula
www.kirjanikemuuseumid.ee