Uudised & sündmused
Uudised
A.H.Tammsaare nimelise kirjanduspreemia sai sel aastal Hugo Hiibus
Laupäeval, 28. jaanuaril 2012 Albu vallamajas kogunenud A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii otsustas määrata 35. Tammsaare kirjanduspreemia Hugo Hiibusele teose „Piibu ja pliiatsiga“ eest.
Noorte kirjanduspreemia võitjad on Maria Kraav ja Ingeri-Helena Kakko.
Kirjanduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril Albu mõisas.
13. 02. 2012
Kreutzwaldi mälestuspäeval jagati preemiaid
14. detsembril 2011 tähistati Võrus KREUTZWALDI MÄLESTUSPÄEVA.
Fr.R. Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011 oli EESTI KIRJANDUSMUUSEUM.
Mälestusmedal määrati: – “Kalevipoja” 20. trüki väljaandmise eest – Kreutzwaldi käsikirjalise pärandi hoidmise ja tutvustamise eest – pikaajalise, 70 aastat kestnud tulemusliku koostöö eest
Kreutzwaldi stipendiumi 2011. aasta eest sai Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b klassi õpilane RISTO KÖÖTS
03. 01. 2012
EKMÜ esitatud Grundtvig Learning Partnership projekt sai toetuse!
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing koordineerib rahvusvahelist kirjanike muuseumide õpiprojekti.
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing sai kinnituse, et rahvusvaheline ühisprojekt “Comparing learning opportunities in the field of Literary Heritage 2011-2013” sai Grundtvig Learning Partnership toetuse. Projekti koordinaator on MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning osalejamaad lisaks Eestile Soome, Saksamaa, Ungari, Luksemburg ja Kreeka.
Projekti eesmärgiks on koostöö arendamine Euroopas asuvate kirjanike muuseumide ja kirjandusühingute vahel. Kirjanike muuseumid on Euroopas läbi tegemas uuendusprotsessi, samal ajal aga seisab suurem osa meist probleemi ees, et üha vähem inimesi maailmas loeb ilukirjandust ning tunneb kirjanduse ajalugu. Millised on kirjanike muuseumide võimalused/ kohustused/ vajadused selles protsessis?
Projekti üheks suurimaks väljundiks on vastastikune töövarjuks käimine, et üksteise kogemustest õppida ning oma kogemusi jagada. Teiseks rõhuasetuseks on ümarlauad, mis keskenduvad erinevatele aspektidele meie töös: kirjanduse/kirjandusklassikute nähtavaks tegemisele, kirjanduspärandile ja kirjanduskaanonile, kommunikatsioonile ja sihtgruppide avardamisele jm. Projekti raames ilmub kord kvartalis uudiskiri, mis tutvustab kõikide muuseumide tegevusi ja uudiseid ning kajastab projektis toimuvat; samuti valmib ühistööna rändnäitus, mida Eestis saab näha kevad-suvel 2012.
Esimene kohtumine toimub 20-24. oktoobril Ungaris Petöfi muuseumis,
Märtsis 2012 toimub Ungaris ümarlaud teemal “Comparing ideas and practices regarding the promotion of literature and the literary heritage”
Aprillis 2012 on Kreekas ümarlaud teemal “New ways of reaching (wider) audiences”
Juulis 2012 on Soomes ümarlaud teemal “The European aspect in our literary heritage”
Eesti võõrustab parnereid kevadel 2013.
28. 06. 2011
Näitus “Eesti kirjanikud karikatuuris” sai taas auhinna
MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu rändnäitus “Eesti kirjanikud karikatuuris” ( teostus Velvet Creative Alliance) võitis Sisearhitektide Liidult parima näituse auhinna.
Kokku premeeris žürii tänavu konkursile laekunud 37 töö hulgast välja 24
nominenti, mis on kõik ka näitusel eksponeeritud. Näitus Arhitektuuri ja
disaingaleriis (Pärnu mnt 6; Tallinn) jääb avatuks kuni 31. maini.
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu
sisearhitekt Annes Arro (žürii esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats
ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap,
arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Tänavune Eesti Sisearhitektide Liidu poolt korraldatav
auhinnatseremoonia on reas 34. (alates aastast 1977 !). Aasta parimaid
interjööre dokumenteerivat raamatut RUUMIPILT antakse välja juba 7.
korda (alates RUUMIPILT 2004)!
http://www.velvet.ee/est/tood/linnamuuseumi-naitus-eesti-kirjanik-karikatuuris-/
Rändnäituse eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene! Humoorikas lähenemine pakub selleks head võimalust. Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastukajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust!
Kuraatorid Kairi Toomet (E. VildeMuuseum) ja Maarja Vaino (A. H. Tammsaare Muuseum)
Näituse disain ja teostus: Velvet
Näitust toetas Lugemisaasta 2010 projektist Kultuuriministeerium
JUULI LÕPUNI SAAB AUHINNATUD NÄITUST VAADATA PÄRNUS KOIDULA MUUSEUMIS
18. 05. 2011
Eesti kirjanikemuuseumid osalevad Grundtvig Learning Partnership projektis
“Comparing learning opportunities in the field of Literary Heritage 2011-2013” koordinaator on MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing ja loodetav projekti algus on 2011.a augustist. Rahvusvahelise projekti osalejamaad on peale Eesti veel Soome, Saksamaa, Ungari, Luksemburg, Kreeka ja Bulgaaria. Vaata projekti kohta rohkemat http://literaryheritage.culturebase.org/
23. 01. 2011
Kirjanike muuseumite ühine rändnäitus “Eesti kirjanik karikatuuris” võitis disainiauhinna
Eesti kirjanike muuseumite humoorikas rändav ühisnäitus “Eesti kirjanik karikatuuris” saavutas Eesti Disainiauhindade võistlusel keskkonnadisaini kategoorias kolmanda koha. Näitust saab taas tuuritamas näha alates mai kuust.
ADC*Estonia disaini auhinnad 2010
23. 01. 2011
Sündmused
Eesti romaan XX sajandil
2. detsembril avasime uue näituse “Eesti romaan XX sajandil”.
XX sajand on kahtlemata suurte romaanide sajand. Seda nii Eesti kui ka väliskirjanduses.
A.H. Tammsaare on eesti kirjanduses tuntud eelkõige kui romaaniuuendaja ja meisterlike romaanide autor. Kirjaniku maja on just õige koht, kus võtta vaatluse alla XX sajandi romaanilugu. Nii saame rohkem teada kontekstist, kuhu paigutub Tammsaare ning läbi tema omakorda saame laiema pildi Eesti romaanist üldisemalt.
Näitus on jagatud neljaks osaks.
Videointervjuud kirjanikega
Suurelt ekraanilt on võimalik vaadata lühikesi videoklippe, kus kirjanikud räägivad sellest, mida tähendab romaan ja romaani kirjutamine nende jaoks. Sõna saavad Viivi Luik, Jan Kaus, Mari Saat, Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu. Vaadata ja kuulata saab kirjanikke nii ükshaaval kui ka kõiki kirjanikke järjest.
Karikatuurid
Karikatuuridel kujutatakse Eesti kirjanduse XX sajandi tähtsamaid romaanikirjanikke. Igal karikatuuril on lühike tekst selle kohta, milline on olnud kujutatud autori loominguline sõnum.
Romaaniketas
Ketta abil saab liikuda läbi XX sajandi romaanikirjanduse. Alguspunkt on esimeste Eesti romaanide juures, lõpp-punkt XXI sajandi alguses. Romaanikettal olevad märksõnad piiritlevad rõhuasetused, mis on erinevatel aegadel olnud romaaniga seonduvalt olulised. Nii saab visandada kujutluse sellest, kuidas romaanižanr on muutunud ning millised on seosed ühiskonnas toimuvaga. Ketast saab liigutada ka konkreetsesse perioodi ning süveneda põhjalikumalt ühte ajastusse.
Seitse alajaotust korduvad „Mauruse viktoriinis“, näituse viimases osas.
Mauruse sõnapilv ja viktoriin
Puutetundliku ekraani peategelaseks on härra Maurus. Tema abil saab tutvuda erinevate mõistetega ning mängida viktoriini. Sõnapilves lendavatele sõnadele vajutades ilmub lühike seletus koos näitega, mille härra Maurus ette loeb.
Näituse kuraator ja tekstid: Maarja Vaino
Näituse kujundus: Tuuli Aule
Tehnilised lahendused: Ecwador, Planestar, Rainer Põldeots
Pilvi Blankin-Salmini gobelääninäitus
Mälestusi “Kevadest”. Oskar Luts 125. 100 aastat “Kevade” raamatu ilmumisest.
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ühisnäitus.
Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures
Aastal 2012 möödub sada aastat Karl Ristikivi sünnist. Kirjaniku teekond inimesena elus ja loojana vaimus oli vastuoluline ja kaasahaarav.
Karl Ristikivi külalisestaatus Tammsaare juures on sümboolne mitmes mõttes. 1938. aastal avaldas Tammsaare kirjatüki „Tõe ja õiguse pärast. Ühe vanakirjaniku kiri noorkirjanikule“. On arvatud, et nõnda Tammsaare nimetas Ristikivi oma mantlipärijaks. Ta oli lummatud noore autori esikromaanist „Tuli ja raud“.
Kuid külaline on Ristikivi kogu oma olemuselt. Ristikivi ja tema tegelaste viibimine kuskil on ikka vaid põgus peatus pikemal teekonnal. Koju jõudmine on neile tihti üksnes unistuseks.
“Ma ei saa öelda, et ma seda eriti traagiliselt võtaksin, kõigi raskuste kiuste, mis mul on võõrana siin maal. Aga võõras olin ma juba sealgi,” kirjutab Ristikivi oma päevikusse 1960. aastal Rootsis kodumaale mõeldes.
Näitusel „Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures“ on märksõnadeks suletus ja teksti sisse minek. Näituseruumi hiiglaslikel raamatulehtedel saavad sõna olulisemad Ristikivi uurijad; põhjalikumalt keskendume romaani „Hingede öö“ hingeelule. Kaasa saab elada Ristikivi reisimuljetele ning vaadata kirjanikust erinevaid fotosid ja filmikaadreid. Haruldusena on eksponeeritud Karl Ristikivi taskunuga.
Tekstid: Berit Kaschan, Maarja Vaino
Tsitaatide autorid: Anneli Kõvamees, Jaan Undusk, Janika Kronberg, Rutt Hinrikus, Reet Neithal, Toomas Haug, Toomas Liiv, Tiit Hennoste, Maire Liivamets, Oskar Kruus, Eerik Teder
Kujundajad: Katre Rohumaa, Aime Unt, Liina Unt
Näituse kuraator: Maarja Vaino
Täname: Enn Nõu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Karl Ristikivi Selts, Rainer Põldeots
Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.
“Vannitoas ja tagahoovis”, amatöörkunsti näitus koostöös Kunstihoonega.
“Kingitud hobuse suhu ei vaadata”. Näitus
Palamuse muuseumi asutamise 35. sünnipäev.
“Nööbid on ära”. Võistkondlik keelemäng.
Keelemäng on Tartu linna ja Tartu maakonna koolidele koostöös Tartu Linnaraamatukoguda. Autasustamine 9. märtsil.
Teater Variuse “Lageda taeva all” Tuglase muuseumis
Heidi Sarapuu uuslavastuse “Lageda taeva all” tegevus toimub aastatel 1943–1944 Artur Adsoni ja Marie Underi kodus Nõmmel. See oli kahe okupatsiooni vaheline periood, mil oli puudus küttest, toidust, riidekraamist. Neil tingimustel oli raske ka vaimutoiduga. Kirjanikepaar pühendus tõlkimisele ja mälestusteraamatu kirjutamisele. Marie Underilt ilmus kordustrükina luulekogu “Mureliku suuga”, mõned luuletused “Ammukaares” ja näidendite tõlked teatritele. Artur Adson kirjutas mälestusteraamatut “Neli veskit” ja lasteraamatu “Nakits”, mis nägi trükivalgust alles Rootsis. Loo traagika on 1944. aasta sündmused Eestis ja kodumaalt põgenemine.
Marie Underit mängib kauaaegne Endla teatri näitleja Lii Tedre, Artur Adsonit Rene Soom (Rahvusooper Estonia), väikest Arturit Kaspar Gräzin, Berta Underit Haide Männamäe ja ajakirjanikku Raivo Mets.
Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende.
Esietendus 1. märtsil 2012, järgmised etendused 5. märtsil, 2. ja 3. aprillil Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12.
Etenduste algus 18.00.
Kollektiivtellimused: .(JavaScript must be enabled to view this email address) e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või tel. 6527863 (E-R kl 9–12).
Üksikpiletite müük 3 nädalat enne etenduste algust Rahvusraamatukogu infoletis (tel. 6307611).
Pileti hind 8€.
Etendus kestab üle tunni.
www.varius.ee
Ed Labetski õlimaalid Kadriorus
Näitus “Vildest naljaga pooleks. Eesti huumorikirjandus Vildest Kivirähkini”
vt. www.linnamuuseum.ee/vilde
Maris Paomehe kilekottide kollektsioon Palamusel
Jõgeva Kunstikooli õpilastöödenäitus
Järvamaa Kultuuripreemia 2011 laureaatide ja teiste vabatahtlike abiga korrastatakse Järvamaa Kultuurihiis ning laureaadid istutavad nimelise puu.
Eduard Vilde muuseumiöö programm keskendub huumorile. Vt. täpsemalt muuseumi kodulehelt
Ajateatri festival “Kevad tuleb taas”
24. mail 2012 O. Lutsu majamuuseumi aias (Riia tn 38) aiateatri festival
““Kevade” tuleb taas”.
Festival toimub kahes kategoorias: IV-VIII ja IX – XII klasside õpilased. Näidendi pikkus võiks olla kuni 20 minutit.
Osalemissoovist palume teatada 29. veebruariks e-postiga .(JavaScript must be enabled to view this email address) või tel 7461030.
Parimaiks tunnistatud trupid saavad esinemisvõimalusi ka sügiskuudel linnaraamatukogus, muuseumides jm.
Talutöödepäev, pärimuskultuuriõhtu
Talutööde päev-pärimuskultuuriõhtu/ Lastekaitsepäev. Päeva sisustavad erinevad talutööd kunagiste vahendite ja meetoditega. Õhtul pillimees ja rahvalikud mängud.
Lastekaitsepäev “Viskame nalja!”
Naljateemaline lastekaistepäev pakub Vilde muuseumis mitmeid huumorikaid tegevusi ja sõna otseses mõttes nalja viskamise võistlust.
Peeter Sink. Maal ja luule Vilde muuseumis
Palamuse kooli 325. sünniaastapäeva tähistamine
Kadrioru Suveõhtu “Elu nagu kinos”
Nelja Tallinna Linnamuuseumi filiaali: E. Vilde, A.H. Tammsaare, Peeter I ja Miia Milla Manda muuseumite ühine kogupere sündmus.
Suvise pööripäeva tähistamine. Töötoad ja jaanimängud. Ravimtaimede korjamine, saunavihtade tegemine, jaanitoitude- ja jookide maitsmine.
Karvased ja sulelised akvarellis. Näitus.
Akvarelligaklerii “Kala” näitus.
Meistrite laat (väiketootjate, talude kaup / käsitöö). Kultuuriprogrammi eest hoolitseb Albu Rahva Teater. Meistrite õpitoad, kus saab ise asjade valmistamist proovida.
Theodor Luts ja “Päikese lapsed”. Videonäitus.
Lapimaa kunstnike ühisnäitus Vilde muuseumis
Viiendat korda toimuva suvelõpu salongikontserdiga tähistab muuseum oma sünnipäeva.
Eduard Vilde muuseum avati 29. augustil 1946. aastal
Lutsu “Kevade” 100. aastapäeva tähistamine.
Inna Grincheli Peterburi maalid.
Viiendat korda toimuv sügisene eesti kirjanduse laat võtab sel korral luubi alla eesti huumorikirjanduse. Vt. täpsemalt muuseumi kodulehelt.
Tõde on hapu. Per William Pederseni karikatuurinäitus
Mardi- ja kadripäeva programmid
Mardi-ja kadripäevaprogrammid. Muuseum on korraldanud mardi-ja kadripäeva tähistamist vanarahva kommete kohaselt juba 4 aastat. Kohandatav erinevatele vanusegruppidele. Ettetellimisel.
325. aastat köstrikoolist Palamusel
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastööd Palamusel. Näitus.
Siin on näidatud veel toimumata sündmused.
Varem toimunu on nähtaval arhiivis.
Vaata sündmuste arhiivi »
© Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing
2012
Kirjanikud
Muuseumid
Haridusprogrammid
- Lasteaiale ja eelkoolile
- Algklassidele
- Põhikoolile
- Gümnaasiumile
- Täiskasvanutele